kolmapäev, 30. september 2009

Spordihullu pihtimused

Kamaluga kallistusi ja suure suuga kiidusõnu Pillele!! Tema oli see, kes umbes täpselt aasta tagasi tegi mulle selgeks, mis kõik siin maamuna peal võimalik on. Näiteks läbida maraton.

Uskusin ma jee, et mina põline jooksu vihkaja kunagi midagi sellist jalge alla võtan. Aga mis teha, kui motivatsioon üle mõistuse käima hakkab ja argist mõtlemist blokeerib. Fakt on see, et tulin ca 2 tundi tagasi jooksmast. Oli pime, külm, vihmane ja omaette olemine. Ja kõigele lisaks nii hea olla, et kasvõi jäägi jooksma :) Oma kehas olemine tundus super mugav, pea oli klaar. Jooksin (loe: mõnnasin) naeratus suunurgas!

Enne tänast päeva - tegin jaanuaris 2009 vomax koormustesti -> asusin treeneri (Martin Mooses) juhtnööride järgi treenima -> sh õppisin ujuma -> hakkasin jooksmist armastama -> rulluisutasin suvi läbi sadu kilomeetreid, sh 3 maratoni, milledest viimase ja olulisima Berliinis 19. septembril ajaga 02:18:52.

Berliini maraton oli minu jaoks käesoleva aasta "naba". Pea kogu elu keerles selle ümber. Keerisesse said kaasa tõmmatud ka pereliikmed ning kolleegidki olid sunnitud kaasa elama ja ära kannatama. Üritus õnnestus 100%. Esimese poole maratonist hoidsin ennast tagasi, pulss <>190, möödusin paljudest ja viimase kilomeetri jaksasin kenasti spurtida. Võhma oleks veel jätkunud, aga jalad olid finishisse jõudes kutud.

Võib veel ära märkida, et maratonile eelnevatel päevadel salvestasin energiat isostar spordijoogi, pudru ja puuviljade abil. Võistluspäeval sõin spordiputru, vahetult enne starti energiabatooni ja teise energiabatooni krõbistasin maratoni keskel. Rajal oli kaasas isostar spordijook, kui see otsa lõppes tuli leppida korraldajate poolt pakutud veega. Banaani üritati ka pihku pista, aga polnud isu selle järele..alles peale finishit võtsin tänulikult vastu.

Ja oleks peaagu meelest läinud - kukkusin ikka ka. Trammirööbaste rägastik ja kehvad teeolud niitsid jalust. Õnneks olid kaitsmed õigete kohtade peal ja pääsesin kriimudeta. Ei jäänud ka kellelegi teisele otseselt jalgu. Kukkumisi tuli siin seal ikka ette. Minu oma oli tõenäoliselt üks valutumaid..

Alates tänasest - olen teel Stockholmi jooksu maratoni finishi poole. Jõuan sinna 5. juunil 2010 orienteeruvalt 05 tundi 59 minutit ja 59 sekundit peale starti.

Sportimiseni!

reede, 25. september 2009

Run Pille Run!

..selliste siltidega seisi meie vapper Fan Club eesotsas fotograafist Petsiga Berliini Maratoni jooksuraja ääres 20 septembril 2009:)

Aga nüüd veidi ajast tagasi minnes. Ärgata tuli 5.45 (Eesti aja järgi õnneks siiski 6.45), mille järel hakkas riietumine ja söömine, mis polegi nii lihtne vaid tuleb välja, et terve teadus. Selgub, et süsivesikuid tohib tarbida 3-4 tundi enne starti.

Olgu öeldud, et start oli juba kl 9 ehk kl 6 oli viimane aeg süüa putru ja banaane. Puder aga ei tohi olla tavaline tatra või kaerahelbe puder, sest selles pidavat olema liiga palju kliisid. Meie valik langes Sponseri spetsiaalsele spordipudrule...., mille Kaspar meile kokku keetis. Maitse olgu öeldud oli üllatavalt hea;)

Söödud-joodud hakkas pihta riietumine. Jalga sokid, mis ei tohtinud olla päris puhtad vaid sissejoostud (st puhaste sokkidega maratoni joosta ei tohi :D), järgmine oluline asi meeles pidamiseks oli ennast pea-laest jalatallani vaseliini sisse määrimine ehk kõik riide servad, mis vastu nahka ja varbad tuli sisse kreemitada.

Ma ei tea kas vaseliin aitas või mitte aga tulemuseks mitte ühtegi hõõrdumist ega villi kehal/jalgel. Väidetavalt oli nähtud finishis veritsevate jalgega inimesi mitmeid. Ahjaa lisaks tuli teipida ka end ;) Kuna oli selgusetu kas ka naised peavad teipima või ei siis otsustasin pigem end teipida, erinevalt meestest ei olnud see nii problemaatiline tegevus.

Kell tiksus üsna kiiresti ja kuigi pidime lahkuma korterist juba kl 6.30 siis sellel hetkel valistses korteris endiselt kaos. Jalule oli aetud ka taustajõud Pets, kes eelmisel õhtul oli raiunud, et enne kella 8 tema ei tõuse. Seal ta siis koos oma kaameraga vaikselt ellu püüdis jääda.

Enne lahkumist oli oluline teostada oma varustuses ka kontroll ehk hinnata üle kaasa võetava "keemikupaketi" täiuslikkus, kuhu kuulusid lisaks geelidele magneesium ja guranaana. Viimast nimetasime omakesksis hellitavalt mürgiks, sest selle võtmise järel võid end ka pildituks joosta ja mitu nädalat energiat taastada. Üks oluline punkt oli veel. Spordijook tuli vahetada soolavee vastu kuni stardini. Minule igaljuhul selline söömine-joomine mõjus. Stardis olin värske:)

Jooksime siis rongile ning sedapuhku õnnestus kohale jõuda võistluspaika tõrgeteta. Võistlusärevus polnud sees mitte ainult meil vaid ka staarfotograafil Petsil, kes suures pildistamise hoos unustas ette vaadata ning vastu posti jooksis. No muidugi kõik naersid:D

Võistlusalasse sisenedes hakkas tõusma vaikselt ka võistlusärevus. Esiteks tuli leida riiete äraandmise koht. No muidugi olid naised topitud kõige kaugemasse ja varjatumasse võsasesse nurka erinevalt meestest, kes laiutasid päikselisel platsil. Aga igal halval on ka hea pool, nimelt naiste ala kõrval asus õlleala. Polnud vähemasti pikk maa peale võistlust minna :D

Enne riiete äraandmist õnnestus meil hankida ka soojenduskiled, mis olid sellised tibukollased. See oli üks parimaid korralajate poolseid ideid. Kell 9 hommikul oli väljas ikka veel suhteliselt jahe.
Miinusena võib ära märkida, et WC-d oli küll vähevõitu seetõttu said kõik hekid korrapäraselt meeste poolt kastetud. Naistele mõeldud võsasid aga polnud kusagil nii, et meil tuli piiruda pikkade järjekordadega. Nagu ikka naistele ei oldud jälle mõeldud :D

Aga see selleks ca 8.30 kui olime ära teinud enidist ka väikese pildiseeria Petsi abil, kes meid väravataga ootas. Aiaaugust ta meid pildistama kahjuks ka pidi,sest aiast sissetungiv rahvavool oli liiga tugev, et vastu voolu minna. Liikusime siis lõpuks stardialasse, erilist trügimist ei olnud ning väidetavalt ei teostatud tibukollaserüü alt ka kontrolli, millisesse stardigruppi minna võid. Me siiski olime viisakad ja läksime viimasesse stardigruppi H.
Kl 9 käis stardipauk, paari minutilise viivitusega sain ka liikuma. Stardiväravani jõudsin kusagil 9.12 ja siis algas võistlus...iseendaga:) Esimesed 10 km olid väga lihtsad ja mu jõupingutustest hoolimata aeglasemalt joosta esimesed kümme ei kandnud vilja. Kilomeetri aeg kõikus 5.22-5.40 vahel ehk olin alustanud 15 sekundit kiiremas tempos kui plaaninud. Tekkis väike hirm,et hiljem maksab kätte. Väidetavalt iga võidetud sekund esimeses pooles on kaotatud 10 sekundit teises pooles juhul kui liiga kiirustad. Järgmised kümme ei tekitanud ka mingeid erilisi emotsioone välja arvatud üllatus et nägin 45 000 rahvamassi seas ca 10 sekundilise edumaaga lippamas Jaanikat. Pealtvaatajatest ma nendel kilomeetritel eriti ei hoolinud kuna mul oli tegemist enda jooksurütmi hoidmisega. Väljas oli läinud järjest soojemaks. Juba oli päris palav. Ca 25 km ei õnenstunud mul jooki haarata, sest joogipunktirivi lõppes ootamatult ära. Otsustasin mitte tagasi pöörata sest 3 km pärats pidi järgmine tulema aga juba km pärast tundsin janu ja 2 km pärast olin valmis pealtvaatajatelt pudeli käest võtma, aga minu õnnetuseks polnud ühelgi midagi joodavat käes. Kui joogipunkti jõudsin olin meeletult janune. Kahjuks pakuti seal vaid vett aga ma vajasin juba miskit enamat. Haarasin siiski topsi vett ahmisin sisse
ja paar topsi kallasin jahutuseks pähe. Veidi edasi joostes oli ka dush välja pandud. Kaspar oli soovitanud selliseid võimalusi kasutada nii siis jooksin selle alt läbi. Vesi oli jäiselt külm aga mõnusalt jahutav. Läks mööda ligi km ja jõudsin punktini kus oli spordijooki ja lisaks pakuti ka banaani. See oli ca 30 km. Otsustasin seisma jääda süüa ja juua korralikult end veega kasta ja seejärel

edasi liikuda. Aga ...mis ei liikunud olid jalad....31 km oli mu raskeim. Jõudu oli aga lihased ei liikunud. km läbimiseks kulus ca 9 minutit!! Otsisin silmadega Petsi, kes lubas rajaääres olla. Petsi otsisin selleks, et siis on põhjust seisma jääda ja ei peaks liikuma ning
saaks jagada pool oma suurest murest. Petsi kahjuks polnud nii siis tuli edasi joosta. Küll aga silmasin vasakut kätt silti, mille oli kirjas 12 km õlleni. See lihtsalt ajas naerma. Kui aus olla siis kilomeetreid hiljem kui veidi raske oli meenutasin seda humoorikat plakatit ja jõudu tuli juurde. 32 km hakkasid lihased vaikslet soojaks minema. Teeääres seisid väiksed lapse käed pikalt välja sirutatult, et plaksu lüüa. Rõõmuatasin siis väikseid lapsi ja eneseüllatuseks tekitas see positiivse emotsiooni, mis muutis jooksu
nauditavamaks. Selle hetkel leidsin end ka mõtlemast,
et vaid 10 km lõpuni....maraton ei olegi miskit ilmvõimatut. Seejärel mõtlesin, et jäänud on vähem maad kui ülemiste järve jooks, mis on 14 km. Lõpetasin kiirelt selle mõtte, kui oma kujutelmas ülemiste järve jooksul jõudsin kohani, et ees ootab künkaline metsa maastik kus käpuli korduvalt käisin. Arvasin, et tuleks leida ilusam mõte. Kahjuks ei mäleta, et oleks selle leidnud ja seetõttu otsustasin vaadata linna vaatamisväärsusi, sest tegu oli ju siiski jalgsi linnaekskursiooniga. Esimesed 30 km olin nagunii unustanud linna vaadata, püüdsin siis edaspidi end parandada ja arhitektuuri ka vaadata. Vahtides ilusat samamstega hoonet jooksin mööda aga kahetsusvääreslt Petsist & Fun Clubist neid märkamata. Hiljem selgus, et mu nimi olevat nii eriline, et Triinu juurde, kes hoidis silti Run Pille Run tuli mingi naine ja ütles, et oi oi Pille kahjuks jooksis juba mööda. Mõelge vaid üks 45 000 oli vaid Pille. Ahjaa oma 150ml joogipudelit, mis mul kaasas oli täitsin nüüd igas punktis hoolsalt ja seisma enam ei jäänud. Isegi tunglemise hetkel otsustasin seismise asemel põlvetõstu jooksu teha, sest oma õppetunni olin saanud.


Veel meenub mulle 37 km, mis pidavat olema kõige raskem, kuigi mul ei olnud kuidagi raskem kui enne otsustasin profilaktika mõttes ära juua 1/3 guaraanast. Kas nüüd sellest või millestki muust oli 40 km energiat piisavalt et tegin kaks väikest lõpuspurti. Omalegi ootamatult liikusid jalad endsielt ja polndki väga raske. Siis jõudsin ka mõtteni, et see on mu elu parim võistlus ja kui enne starti olin veendunud, et ma ei taha enam kunagi maratoni joosta ja võibolla ka joosta mitte, siis nüüd olin kindel MA TEEN SEDA UUESTI! Aeg. 4.24.32

Emotsioon, mis võistlusest sain on kirjeldamatult positiivne. Rõõmu ei vähendanud ka järgneva kahe päeva katsusmus jalgade ravimise osas. Rõõmu aga tekitas ka maratoonlaste äratundmine linnapildis- kummaline kõnnak reetis enamasti osalenud selahulgas ka mind. Kui Riias lennukist selgees väljusin, siis turvamehed mind päris normaalseks ei pidanud. Küll aga trepist ülesse minnes kõnetas sõbralik soomlane mind sõnadega: Tundub, et trepist alla tulla oli lihtsam kui ülesse minna. Mis sa praegu maratonist arvad:)? Vastuse jätan enda teada, aga juba järgmine aasta järgmine maraton :)

esmaspäev, 14. september 2009

Tartu Rattamaraton& Saun

Tere sportlikud JCI-kad!

JCI Sporiklubil on hea meel informeerida, et 20.septembril on tulemas 12 Tartu rattamaraton.Registreerime JCI Spordiklubi ka meeskondlikku arvestusse, anna märku oma minekust pille.muni@gmail.com

Et peale maratoni ei jääks lihased väga valusaks, on kõik JCI-kad peale sõitu oodatud sauna ja muljetama sõidu elamusi Tartu koja liikme Andres Paasi juurde:)

Kui on kaugelt tulijatel soov tulla kohale varem ja laupäeva õhtul ööbida, siis palun kaasa võtta ka tekk, padi ja lina. Usun, et täispuhutavaid madratseid jätkub:)

Elan Tartust 4,5km, allpool on toodud link, kui see ei tööta siis delfi kaardiotsingult "männisalu 9" leiate maja ilusti üles.

http://kaart.otsing.delfi.ee/?lang=et&p=n&c=web&q=&d_top_search_button.x=53&d_top_search_button.y=9

Palun tulekust eelnevalt informeerida meili teel.

Lisainfot võib küsida

paas914@hotmail.com
või
tel. 5175914

Tervitades

Andres Paas

Pavel Loskutov annab jooksunõu

Leidsin huvitava artikli, võibolla on teistelgi huvitav lugeda. Lugu pärineb Kalev.ee leheküljelt http://www.kalev.ee/est/?news=932355&category=2&Pavel-Loskutov-annab-jooksunou

Tervislikku sügissporti

Pille

Pavel Loskutov annab jooksunõu
01.09.2005 00:00

Eesti esijooksja Pavel Loskutov annab koos oma treeneri Harry Lembergiga igakülgset jooksunõu alates tervisekontrollist, lõpetades varustusega.

Tervisekontroll. Kõigepealt tee spordiarsti juures läbi terviseuuring – arstlik läbivaatus ja koormustest.
Sinu kehalise vormisoleku tähtsaim näitaja on maksimaalne hapnikutarbimise võime. See tähistab suurimat hapnikuhulka, mida organism on võimeline ühes minutis tarbima ning peegeldab üsna täpselt hingamise ja veresoonkonna võimekust ehk üldist vastupidavust, spordimeeste keeli “võhma”. Alates 25ndast eluaastast hakkab hapnikutarbimise võime kahanema. Õnneks on aga vastupidavus treenitav omadus.
Eesmärk. Kas Sinu eesmärgiks on hea kehaline vorm, kena välimus, kehakaalu vähendamine, südame-vereringesüsteemi tugevdamine, või osalemine võistlustel? Vastavalt sellele tuleb üles ehitada ka treeningtegevus, leida endale õige jooksutempo, viia treeningud läbi kindla pingutustaseme juures. Erineva pingutusastme juures toimivad organismi elutalitluslikud süsteemid erinevalt. Selleks, et tunda ennast hästi ja näha hea välja, ei pea treenima nii tugevalt, nagu võistlusteks valmistumisel.
Algus. Algajana pead jooksma aeglaselt, jooks vaheldugu käimisega. Edaspidi jäägu jooksutempo samaks, pikeneb vaid distants ja vähenevad käigupausid. Anna organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda. Kui tekib hingeldus, katkesta jooks ja kõnni. Algaja jooksja puhul ei ole päris õige rääkida võimete arendamisest, vaid kohanemisest kehalise koormusega.

Aeroobne ja anaeroobne. Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning lisades pidevalt kiirust, peab varsti üle minema sörgile. Kiirust suurendades hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini on tegevus sooritatud aeroobselt, st hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadakse rasvade ja süsivesikute oksüdatsioonist (orgaaniliste ainete „põletamisest“ lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Jooksutempo edasine suurendamine nõuab nii kiiret energiatootmist, et oksüdatsiooni-protsessid ei suuda seda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiireim võimalus tagada energia lihastele. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagundatavad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Koos sellega tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel jääkprodukt laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste väsimuse, võtab võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget jooksutempot.
Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga tugeva pingutusega jooks on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks ei sobi anaeroobne tegevus.

Intensiivsus. Algaja ja tervise tugevdamise eesmärgil läbiviidav treening peab tuginema põhiliselt aeroobsele jooksule. Siin on oluline õige jooksutempo määramine. Väga sageli kasutatakse harjutuse intensiivsuse määramiseks südame tööaegset löögisagedust (SLS). Sel juhul moodustab treeninguaegne SLS teatud protsendi Sinu südame maksimaalsest löögisageduse väärtusest. Soovitavaks intensiivsuseks oleks 60–80% maksimaalsest südame löögisagedusest. Selline intensiivsus on väga efektiivne kehakaalu vähendamiseks, kuna kehalise pingutuse energeetiline kindlustamine tagatakse peamiselt organismi rasvavarude arvel.
Kui hingamine ning südame töö on mõõdukalt rahulikud ja treeningkaaslasega jooksu ajal vestlemine ei tekita raskusi, on jooksutempo südame tugevdamiseks optimaalne.

Treeningu kestus. Jooksutreeningu intensiivsus ja kestus (maht) käivad käsikäes. Suurendades ühte, tuleb teist vähendada. Kui suudad järjest rahulikult joosta 20 minutit, võib öelda, et oled saavutanud oma tervisele vajaliku taseme. Hea tervisliku seisundi saavutamiseks pead jooksma nädalas 3–4 korda, harjutuskorra kestus peaks olema 30–45 minutit.
Kui suudad juba vabalt teha ära sellise jooksutreeningu, võid mõõdukalt suurendada distantsi pikkust ja soovi korral osaleda ka tervisespordi jooksuüritustel. Algaja puhul pole tähtis kilomeetrite hulk, vaid treeningule kulunud aeg.

Nädalane jooksukoormus:
- algaja – 3 korda nädalas, 30 minutit korraga;
- regulaarne jooksja – 3–4 korda, 30–50 minutit;
- harrastussportlane – 4–5 korda, 60 minutit;
- tippsportlane – 6 korda, kuni 120 minutit;
- maailmaklassi sportlane – vähemalt 15–20 tundi
nädalas.

Treeni üksi ja kaaslastega. Sa ei pea küll pidevalt üksinda treenima, kuid pooled oma jooksutreeningutest tee siiski üksi. See aitab mitmel moel – võimaldab järgida plaani, joosta kergelt, tugevalt, vähe, kestvalt, vastavalt enesetundele. Keegi ei sega, sul on võimalik olla oma mõtetega üksi. Samas on jooksmisel kaaslastega ka omad plussid – koos joostes on hea kontrollida tempot ning kaaslased aitavad vastastikku hoida motivatsiooni.

Millal treenida? Soodne aeg on hommikul kell 8.00–10.00, kui organism on ärganud. Lõuna ajal on organismi koormustaluvus madal. Õhtupoolikul kell 16.00–19.00 on jooksmiseks kõige sobivam aeg.

Kus joosta? Jooksutreeningute läbiviimiseks sobivad kõige paremini metsateed või pargirajad, kus on elastne pinnas ja palju puhast, värsket õhku. Ei ole soovitav joosta tiheda liiklusega ning autodega ummistatud maanteedel ja tänavatel.

Jooksu tehnika. Jooksuks sobiva kehaasendi leiad järgmiselt: seisa paigal, jalad õlgade laiuselt, käed all. Tõuse pöidadele, kusjuures jalad, puusa- ja õlavöö on ühel sirgel. Sellest asendist hakka (puusadest „murdumata“) keha ette kallutama. Kui tekib tasakaalu kaotuse, nn ettekukkumise tunne ja pead tegema lühikese sammu selle vältimiseks, saavutad kõige sobivama kehaasendi. See võimaldab ökonoomselt joosta. Sellist asendit on vaja tunnetada ja kinnistada jooksmisel, et see muutuks harjumuslikuks. Vaade peaks jooksu ajal olema suunatud 15–20 m kaugusele ette maapinnale. Käed on küünarliigesest kõverdatud ja liiguvad rinnaku suhtes ette-taha. Käed ja õlavöö tuleb hoida pingevabad, kaasa arvatud sõrmed, mida hoida kergelt kõverdatult.
Jala maha asetamisel puudutab esmalt pinnast pöia eesmine osa. Alles siis tald. Väldi jooksmist üle kanna, mis pidurdab edasiliikumise hoogu ja põrutab jalgu. Joosta ei tohi ka üksnes päkkadel, mis väsitab väga säärelihaseid, kuna need on pidevalt pinges.

Õige jooksujalats. Mugavad jalanõud lisavad meeldivat rahuldust treeningule. Halvad jalanõud aga võivad muuta selle põrguks.
- Osta jooksujalats spordipoest ja kogenud müüja käest. Jooksujalatsi valiku kriteeriumiks ei tohi olla ainult odav hind.
- Jooksujalatsi valimisel tuleb arvestada kehakaalu, treeningute mahtu ja intensiivsust, jalgadega seotud kaebusi.
- Võta kaasa oma vanad jooksujalatsid, sest kulumise järgi saab teada sinu jooksustiili iseärasused ning seda tuleb arvestada uue jooksujalatsi muretsemisel.
- Osta jooksujalats pärast lõunat või õhtul, kuna siis on jalg paisunud ja jalatsid ei osutu hiljem väikeseks.
- Proovi erinevaid mudeleid, hoides neid jalas paar minutit.
- Proovida tuleb jalatseid mõlema jalaga, kuna jalapikkus võib olla erinev, ostmisel tuleb arvestada suurema jalaga.
- Jalats ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas, kanna osa ei tohi suruda Achilleuse kõõlusele.



Maksimaalse hapnikutarbimise tasemed
Subjekt Vanus Mehed(ml/kg/min) Naised(ml/kg/min)
Mittetreenitud 20 – 25 45 39
Aktiivsed 20 – 25 50 43
Treenitud 20 – 25 57 53
Tippsportlased 20 – 25 70 63
Maailmaklass 20 – 25 80+ 70+
Mittetreenitud 40 – 50 36 27
Aktiivsed 40 – 50 46 39
Treenitud 40 – 50 52 44
Veteransportlased 40 – 50 60+ 50+



Pavel Loskutov jooksmisest

Määratle selged eesmärgid

Hoia eesmärgid enda teada. Oma eesmärkidest rääkimine ei aita kaasa nende täitumisele. Tööta jäägitult eesmärkide elluviimise nimel.

Treeni üksi

Meeldib treenida üksi, siis ei sõltu kaaslaste tempost ja saad koormuse reguleerimisel lähtuda organismi hetkeseisundist, eriti lõigutreeningute puhul. Kuid vahelduse mõttes jooksen hea meelega pikki krosse mõnusate jooksusõpradega.

Kilometraaž

Seda ei asenda miski. Kilometraaz`´ on alus, millele ehitatakse saavutused. Jooksen aastas keskmiselt 7000–8000 kilomeetrit.

Kanna häid jooksujalatseid

Jalats peab sobima jalale. Pärast 2002. aasta EM-i vihmas peetud maratonijooksu rändasid mu sussid näitusele. Sain need uuesti kätte enne detsembris peetud Fukuoka maratoni. Kuna jalg polnud nendega harjunud, oli pärast jooksu mõlema jala taldade alt nahk kadunud ja sussid verd täis. Sellest moraal – lase jalal harjuda sussiga ja sussil jalaga.

Lase organismil puhata

Tippjooksja peab endale võimaldama 3–4 nädalase puhkeperioodi aastas. See ei tähenda täielikku puhkust, vaid aktiivset puhkust, mille vältel organism taastab oma energiavarud. Peale maratoni teen taastava toimega treeninguid 3–5 nädalat, sõltuvalt maratonist ja aastaajast.

Treeni normaalses kliimas

Kui sul on suured eesmärgid, pead treenima sellises kliimas, kus on võimalik läbi viia kvaliteetset treeningtööd. Viibin laagrites, sealjuures keskmäestikus, keskmiselt 150–160 päeva aastas.
1999. aasta detsembris jooksin Valgas tempokrossi, väljas oli libe ja jalg libises veidi. Tulemuseks põlvevigastus, jaanuaris operatsioon ja Sydney OM-i aasta esimene pool läks selle tobeda vigastuse nahka.



10 põhjust, miks joosta

1. Jooksmine on tervislik, sest parandab Sinu südame-vereringesüsteemi.
2. Jooksmine on iseenesest lihtne tegevus.
3. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal.
4. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu, juba 30 minutit jooksu pärast pingelist tööpäeva loob hea enesetunde.
5. Jooksmine on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks.
6. Jooksmine parandab enesetunnet, meeleolu ja treenitust.
7. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une.
8. Jooksmine loob hea meeleolu.
9. Jooksmine on võimalik igas vanuses.
10. Jooksmine on parim vahend igavesti nooreks jääda.

pühapäev, 13. september 2009

Tule Lahemaale rogainile!

Järgmisel pühapäeval (20.08) on Lahemaal tulemas vahva 8-tunnine üritus:
http://www.rogain.ee/uudised.php

Seda võib võtta nii nagu ekstreemsporti st võistelda mõisa peale, aga igati tore on ka need 8 tundi lihtsalt metsas jalutada:)

Ametlikult viimane aeg registreeruda on homme - kiiret positiivset reageerimist!

Elen

esmaspäev, 7. september 2009

Kalev Spalt vahva pakkumine

Maraton maratoni maratonni


Ühel säraval augusti hommikul ärkasin teadmisega, et vaja rulluiskudel läbida minu jaoks ennenägematu distants, äraproovimata rajal. Eelneva öö olin niiöelda maganud kolme eesmärgi peal.

Kolm korda võite arvata mis oli esimene eesmärk ja iga kord arvate õigesti – sõita läbi Tartu Rulluisumaratoni 36 km. Teine eesmärk selleks päevaks oli mitte kukkuda. Sobib iseenesest mistahes päevaks. Kolmandat nii hästi enam ei mäleta, aga pakun et see võis olla – teha seda kõike vähem kui 2,5 tunniga. Kuidas mul siis läks?

Lühidalt: läbisin, ei kukkunud, aeg 2 tundi 8 minutit. Selle juurde mõned ilustreerivaid faktid. Kes oskab see kommenteerib.. Päev oli Lõuna-Eestilikult palav ja igas joogistopis kaanisin ära 3-4 topsitäit vedelikku, mis aga kätte saada õnnestus. Üheski rongis püsida ei tulnud välja, liiga kiired rongid minu jaoks. Uisud olid väga hästi määritud – laskumistel võitsin oluliselt kohti. Tõusud oleksid minu poolest võinud olemata olla. Andsin võidud kõik lahkesti tagasi ja kuhjaga peale ka. Lõppkokkuvõttes tuli koht tagant poolt esimese saja sisse, kui mälu ei peta siis 725.
Kõik eesmärgid täidetud ja ise väga rahul!

JCI Spordiklubi oli sel päeval väljas esindusliku delegatsiooniga. Minust oluliselt vähem aega raja läbimiseks kulus Ottil, Arvil, Pillel, … Võidumees oli Moreno Alfredo Venetsuelast ajaga 1:01:15.9


Nägudeni Berliinis, Triin A

JCI Paide kutsub 4. oktoobril Paide-Türi Rahvajooksule


Ahoi spordifännid



Mul on hea meel kutsuda kõiki JCI liikmeid Paidesse sportima.

4. oktoobril toimub juba 28. korda Paide-Türi Rahvajooks.

Tore selle kõige juures on veel see, et suur osa selle projekti juhtivatest jõududest on JCI Paide liikmed.

Projektijuht - Urmas (Treas. 2009)

Sekretariaadi juht - Taimi (EVP 2009)

Tseremooniameister Janno (VP 2009)

Helindab Meelis Välimäe, ja majandustiimis lööb kaasa Enno Vaab.



Lisainfot leiad www.rahvajooks.ee.

Kõik vähemalt 15 liikmelised kostümeeritud tiimid saavad auhinnaks kringli. Seega kostüümid selga ja teeme JCI Järvamaal nähtavaks.

Kui saate, andke teada ka oma koja liikmetele.



JCI Paide EVP

Taimi Ainjärv

5039159

neljapäev, 3. september 2009

Tartu Rattamaraton toimub juba 20 september


Head Rattasõbrad,

Tartu Rattamaraton toimub juba 20 september. Olen kuulnud jutte, et päris mitmed JCI-kad on sinna minemas;)

Anna palun märku ka oma minekust mulle, et saaksime välja panna ka JCI Spordiklubi tiimi.

Selleks pole vaja teha sul muud ,kui saata hiljemalt 13. 09.09 e-mail: pille.muni@gmail.com oma nime, isikukoodi, distantsi ja elukohaga.

Lisaks on seltsis kindlasti ka segasem. Võibolla keegi võtab nõuks ka sauna nt pakkuda;)??? Sellest võiks kindlasti märku anda:)

Pille

kolmapäev, 2. september 2009

JCI Rannavolle 2009


Tere sporsisõbrad!

JCI Rannavolle turniir selleks korraks selja taga, oli igati lõbus üritus. Isegi vanajumal taevas säästis meid :)

Turniir sai läbi vaevu enne päikseloojangut ja liivasematele lõppes õhtu kuumas Nõmme saunas!

Mõned faktid......

Mõõtu võtsid 10 võistkonda 35 tubli sportlasega:)

Esindatud oli: JCI Tallinn, JCI Toompea, JCI Toomemäe, GO Koda, E Koda, JCI Rapla.


Tulemused:

I koht: JCI Tallinn - Maris Valma, Rando Rannus, Andri Jõema

II koht: JCI Rapla - Ursula Muddi, Kadi Muddi, Radek Küttis, Erki Tammenurm, Jaanus Peets

III koht: JCI Tallinn II - Lea Saapar, Evelin Merilainen, Martin Raud, Tarmo Saremat


Parim naismängija - Maris Valma


Parim meesmängija - Andri Jõema


Turniiri toetasid: A le Coq, DPD, Eesti Ekspress, Reklaamikink ja LHV


PS1. - väljakule unustati valge pusa, must( mustavärvi:)) t-särk, mootoriõli ja filtri arve. Kes tunnistab omaks, siis palun sellest korraldajaid informeerida!


PS2. - kinkekaartide saajatel palume vajadusel korraldajatega ühendust võtta, et auhind tellimuseks vormistada


PS3. - kui keegi meie tublidest fotograafidest otustab pildid üles ripudada( see on tegelikult kohustuslik), siis palun informeerida korraldajaid piltide asukohast.


Kohtumiseni järgmisel aastal,

Tarmo Saremat & Martin Raud