Muljeid Stockholmi maratonilt

Stockholmi maraton on Skandinaavia suuremaid maratone - 18 736 osavõtjat (kellest lõpetas ca 13 718). Kui sellele lisada mõnusad vaated linnale, nn. mõrvartõusud, hoogsalt kaasaelav publik, raja ääres rokkivad bändid, tantsivad sambatüdrukud, siis saab valemi ideaalseks maratoniks.

5000 inimest, kes rajal "kaotsi" läksid võib ilmselt kirjutada osalemisest loobujate ja rajal valitseva põrgukuumuse (keskmine 29C) arvele. Kuumus nõudis katkestajate näol ka eelmise aasta võitja, kes astus 30km peal kõrvale. Põhjuseks dehüdratsioon.

Teadjate väitel röövib selline kuumus lõppajast 5-15 minutit. Kuid võitjale Keeniast see ilmselt probleemiks polnud - võit tuli ajaga 2:15 ja teise koha omanik kaotas üle 7 minuti.

Stockholmi maratoni rada on kaks ringi - seega avaneb rahulikumas tempos jooksjatel võimalus end võrrelda ka võitja tempoga (kui võitja ringiga pähe teeb). Juuresoleval pildil olen ma umbes 23km kandis.

Ise pidin olude sunnil jooksma oma Stockholmi kolleegi Ulf Petterssoni nime all, kuna korraldajad kangekaelselt ei nõustunud numbrit minu nimele ümber registreerima. Seega õpetuseks teistele - registreeruge varakult! Stockholmi registreerimine sai täis novembri lõpus.

Maraton möödus üllatavalt kiirelt - esimene maraton minu jaoks ja aeg 3:21:35 on kuumust arvestades vägagi rahuldust pakkuv tulemus. Õnnestus joosta "negative split", mis tähendab seda, et teine pool oli marginaalselt kiirem. Veidi rohkem aimu tulemusest annab koht 784 (mehi lõpetas üle kümne tuhande).

Maratoni jaoks sai veidi ka trenni tehtud. jaanuarist saadik 611 km jooksmist (ilma võistluseta), ja 190km suusatamist (lisaks veel Tartu Maraton). Siinkohal suur tänu Martin Mooses'ele treeningplaanide, tagasiside ja maratoni läbimise ajakava eest. Tänu sellele sai end alguses tagasi hoitud. See säästetud energia kulus viimastel kilomeetritel marjaks ära. Samuti pakkus head emotsionaalset energiat pidev kaasjooksjatest möödumine (vt. graafikut allpool). 

Omaette vaatepilt oli finishialas komberdavaid maratoonareid vaadata. Stockholmi maraton on kaks ringi - seega avaneb nendel jooksjatel, kes jooksevad kauem, kui 4:30, end võrrelda ka võitja tempoga (kui ta ringiga pähe teeb).aade, kuidas sajad inimesed treppidest käies kramplikult käsipuudest kinni hoiavad (kuna jalad ei kanna), kükitamist väldivad ning võimalikult palju asju käte toel teevad, tekitab tugeva meeskonnatunde umbes 14 000 inimesega :) Olümpiasangari tunde annab ka finish 1912 Stockholmi olümpiastaadionil.

Vastuseks väga levinud küsimusele: "Kas oli raske?". Maraton ongi maraton sellepärast, et ta on raske. Aga kui on raske õppustel, on kerge lahingus (maratoni puhul kahjuks see ei kehti). Seega üleskutse kõigile Berliini minejatele - jätkake usinalt harjutamist - 4 kuud on veel jäänud! Ehk õnnestub endal seal lõpuks oma nime all joostes ka ametlik isiklik tippmark teha :). "Alla-kolme-tunni-maraton" plaan tähendab ikka väga kiiret jooksu ja heade tingimuste kokku langemist.

Järgmist trenni oodates hoian oma jalgu võimalikult kõrgel, hõõrun neid jääga ja sõidan järgmised neli päeva ainult autoga. Treeneri käsk :)

Details

 

Bib no	5020
Name	Ulf Pettersson
Born	60
Group	Män
Team/Country	Järfälla OK
Nb of previous races	1  Click for previous results >
Position	784
Time	3.21.35
Gross time	3.22.52
Average pace	4.46/km

 

Distance	Total time	Lap time	Pace	Pos
5 km	0.24.32	24.32	4.54/km	2112
10 km	0.48.05	23.33	4.42/km	1784
15 km	1.12.17	24.11	4.50/km	1645
20 km	1.35.47	23.30	4.42/km	1468
Half marathon	1.41.01	5.14	4.45/km	1447
25 km	1.59.18	18.16	4.41/km	1303
30 km	2.23.07	23.49	4.45/km	1172
35 km	2.47.33	24.25	4.53/km	1006
40 km	3.11.14	23.41	4.44/km	826
Finish	3.21.35	10.20	4.42/km	784

 

      

Eriti soodsalt vormi MyFitness Virus

Alates juunikuust on pakkuda MyFitness Viru (võimalus muuta Rocca al Maresse) liikmelisus kehtivusega kuni veebruar 2010. Sai pakett tehtud, aga elu võttis uue pöörde ja lähiajal ma siiski Tallinna poole samme ei sea.

Huvilised, kirjutage-helistage. Mob on 52 37 274.

Sportlikku kevade jätku ja suve ootust ;)


Kristi

Reportaaž 1. mail järvejooksu Minu Eestilt

Taustaks: seltskond spordilembelisi mõtlejaid alias mõtlevaid rahvasportlasi rääkis endale Minu Eesti mõttetalgutel välja eraldi koja, kus mõttelõnga hetkeks katkestati ja 80. ümber Viljandi järve jooksul osaleti. Alljärgnev on reportaaž-meenutus lahedast päevast Tallinnas startinud osaleja silma läbi.

6.30 äratus ja hommikupuder, et järvejooksuks jõudu ja talgutel häid ideid oleks
9.40 kohtume Mäo bensiinijaamas nelja jooksusõbrast JCI-kaga. Graafikust selgelt maas;)
10.20 saabume hilinedes talgutele, kus lisaks JCI Spordiklubi 15 liikmetele veel pea sama palju inimesi. Talgujuhid räägivad reeglitest. Peame vastama esmalt mida mina teha saan, siis mida meie teeme ja kui midagi muud üle ei jää, siis mida keegi teha võiks... President peab kõnet!
10.40 püstitame küsimused paberile. Meile on hingelähedane teema Tervis, sport ja vaba aeg. Sellest tulenevalt on ka tõstatatud teemad alljärgnevad:
1. Kuidas ühendada tervikuks Eesti terviserajad?
2. Miks peavad rahvaspordi üritused (Tartu Maraton, rattaralli jne) nii kallid
olema? Kuidas muuta neid odavamaks?
3. Noored ja vanad koos sportima!
4. Kuidas teha Eestist rahvaspordi meka? Ehk regiooni sporditurismikeskus?
5. Kuidas innustada rohkem inimesi liikuma? Kuidas teadvustada liikumise vajadust?
11.30 lehvitame hüvastijätuks talgulistele ja suundume jooksma.

12.00 Tähelepanu, valmis olla ja start – rahvamass hakkab liikuma. Räägitakse, et sedapuhku on osavõtjate rekord. Hetkel olen keskendunud vaid jooksule, pea on mõtetest tühi;)

12.30 Jõudes poole maa peale on veidi võistlusärevus taandunud ja hakkan mõtisklema hommikuste küsimuste üle. Peale joogipunkti läbimist jookseb minu kõrval lühikest aega vanem mees, kelle särgil ilutseb kiri: 45. korda Viljandi Järvejooksul. Minus tärkab uudishimu ja põgusa jutu käigus selgub, et tõepoolest on ta 45. korda Viljandi Järvejooksul. Kurtes veidi treeningul vigastatud reielihase üle kiirendab ta sammu ja peatselt olen kaugele ta seljataha jäänud. Arvutan kiirelt, vanus võiks olla nii 70. Tõmban paralleeli hommikul püstitatud teemadega ja jõuan järelduseni, et see võib olla üks vastus, küsimusele kuidas panna noori liikuma? Kui ikka sellist inimest kohtad saad aru kui täisväärtuslik võib tänu liikumisharjumusele olla elu ka vanemas eas. Või kuidas?

Ärgates mõtisklusest vaatan kella - 12.53 Ees ootab veel viimane kurv ja pikk lõputuna tunduv sirge, kiirendan sammu ja lõpetan ajaga 1.09.

Finišis ootavad juba Ott, Arvi, Jaanika jt. Sööme jäätist, vahetame muljeid ja seame sammud Mõttekoja poole.

14.20 jõuame mõttekotta – oleme graafikus. Koguneme ringi. Lisaks JCI SK liikmetele on kogunenud veel ca 10 jooksuhuvilist. Tänu jooksule on mõte terav ja ideed hakkavad kiiresti lendama;)

Kõige rohkem elevust tekitab teema Kuidas teha Eestist rahvaspordi meka? Ehk regiooni sporditurismikeskus? Ning, kuidas ühendada tervikuks Eesti terviserajad...
Väljavõte mõtte-protokollist:

Kuidas teha Eestist rahvaspordi meka? Ehk regiooni sporditurismikeskus?
1. vaja on eesmärki, tähtaega, liidrit. Teeb – ise, JCI SK
2. vaja on organiseeritud lähenemist. Teeb – ise, JCI SK
3. vaja on korralikku kogu infot koondavat spordiportaali + inglise keeles.
Teeb – ise teeme koos teistega

4. integreerida Eesti (riigi) turundusstrateegiasse spordi teema. Teeb - riik
5. turundada Eestit mitmekülgse rahvaspordi riigina. Teeb – kõik teevad
6. rakendada internetiturundust (youtoube, facebook jms) rahvaspordiürituste
reklaamimisel. Teeb – projektorganisatsioon rahva eestvedamisel.
7. Eestisse luua liikuv spordipealinn. Teeb – projektorganisatsioon rahva
eestvedamisel



Kuidas ühendada tervikuks Eesti terviserajad?
1. Eestis võiks olemas olla üle-eestiline terviseradade kaart, sh kaardistada
olemasolevad koos kõrval olevate spordirajatistega ja valikuvõimalustega
erinevatele spordialadele (jalgsi, rattaga, rulluiskudega) – teeb Regio ja
Skype, Eesti Terviseradade SA. Delfi toetab. Kaardistamisel on võimalik
kasutada ülikoole, koole ja olemasolevaid portaale.

2. Leida projektijuht Eesti terviseradade võrgustiku loomiseks selliselt, et
kaetud oleks kogu riik. Teeb – JCI SK müüb idee Eesti Terviseradade SA-le
maha
3. Juurutada tava, et tervisesportlased tervitavad alati üksteist (nagu
bussijuhid, mootorratturid). See aitab kaasa koostegemise tunde
tekitamisele. Alustuseks võiks sellise sisuga slogani lisada spordiriietele.
– Teevad kõik.
4. Tekitada spordihuviliste suhtlusring – API funktsiooniga erinevate
foorumite, blogide ühendamine – Teeb Exact, rahastab EAS
5. Riik võiks võtta eesmärgiks terviseradade tervikvõrgustiku kujunemise
Eestisse, sh julgustada omavalitsusi neid rahasid kasutama rahvaspordi
edendamiseks. Teeb JCI SK ja Eesti Terviseradade SA suhtlevad
rahandusministeeriumiga ja Olümpiakomiteega. Rahandusministeerium annab
suundi + teavitus KOV-idele.
6. Rahvaspordisõnumit tuleb viia inimesteni, kes täna veel rahvaspordiga ei
tegele. Selleks tuleb leida eestvedajad, kes innustavad mitteaktiivseid
kaasa tulema. Nt KOV võtmeisikud või autoriteetsed isikud isikliku
eeskujuga. Tegijad – kõik rahvasportlased võtavad eesmärgiks julgustavad
vähemalt üht mitteaktiivset inimest osalema mõnel rahvaspordi üritusel korra
aastas.

Lisaks leiab toetust idee tervitada teisi sportlasi alati kui neid kohatakse ning kutsuda ühele spordiüritusele kaasa liikumist mitte armastav sõber ja teha ka temast liikumise sõber:)

16.30 pannakse mõttetalgutele punkt ideega- Teeme ära 2010 üleriigiline rahvaspordipäev ehk kõik üle eesti tegelevad liikumisega. Nii oleks võimalik tähelepanu juhtida liikumise tähtsusele ning selle koos tegemise võlule. Mis võiks olla toredam kui koos lähedaste ja sõpradega aega veeta värskes õhus?

Pille Muni
JCI Spordiklubi direktor 2009

18.30 jätkuvad mõttetalgud saunalaval. Arutlusele tuleb Reigo Lehtla püstitatud keskkonna alane idee Eesti Vabariik esimeseks riigiks maailma ajaloos mis juurutab organisatsioonina ja ka sertifitseerib ISO 14001 standardi põhise keskkonnajuhtimissüsteemi.

22.00 Meenutame möödunud päeva kui üht väga korda läinud ettevõtmist. Mõnus rammestus väiksest päevasest spordist ja meeli valdavad positiivsed emotsioonid ja tahe mõtted teoks teha.

Otsus ka: Teeme ära 2010 peaks olema üle-Eestiline rahvaspordipäev! Ja 2010. aasta spordiaasta;)

JCI SK maratoni hooaja avas Reigo Lehtla

Kui mitmed JCI SK esmamaratoonlased alles treenivad eesmärk silme ees- Berliin 2009, siis Reigo Lehtla avas Maratoni hooaja Riias eelmisel nädalavahetusel 17.05 joostes välja isikliku tippmargi 3h 18 minutit. Tehke järele :)

Üle Eestiliselt hoiab ta aga edetabelis 25 kohta. Et sellest väheks jäi toimus maratoni jätk Kopenhaageni maratoni näol 24 mail. Ootame põnevusega ka seda tulemust.


Riia maraton oli Reigo silmade järgi selline :
- see on suurim maraton baltimaades, üle 600 maratonijooksja. Sponsor Nordea pank.
- kuna nii ligidal siis pole vaja lennukiga lendama hakata - saab autoga starti sõita - ja patt oleks kodumaratonist eemale jääda
- trass eriliselt enigmaatiline, raja lahtimõtestamiseks ei piisa ka orienteerumiskogemusest
/s1600-h/P5170041.JPG">
- raja profiil pole just eriliselt sile - käib edasi tagasi üle sildade, seega rekordiüritajatele ei soovitaks. Samas mingeid erilisi mõrvartõuse (nagu on näiteks Stockholmis) ka ei ole
- ilm oli jooksuks soodne, päike ei kütnud ja vihma ei ladistanud
- juua anti korralikult (oli vist Powerade sinine isotooniline vedelik), süüa majanduskriisis vaevlevas Lätis ei antud ;) ja tegelikult pole vajagi!

- täiesti müstiliselt kombel kadus ära eelmise aasta naiste võitja Kaja Vals kellest ma 32. kilomeetril möödusin ja kes omakorda paar km hiljem minust möödus. Protokollis teda lihtsalt ei figureeri! Fantoomjooksja. Võib-olla tal kiip ei töötanud?
- tulemus 3:18, uus isiklik tippmark
- ja juba järgmisel pühapäeval start Kopenhaageni maratonil!
Reigo jätka samas vaimus ;)Ja oodatud on siia blogisse ka teistegi võistlusmuljed;)

JCI Spordiklubi liikmed Tartu Rulluisumaratoni reklaamnäod:)

„HELP - Elagem tubakata” kutsub tasuta osalema 9. augustil SEB 3. Tartu Rulluisumaratonil

MTÜ Klubi Tartu Maraton koostöös HELP-iga pakuvad 500 noorele võimaluse tasuta uisutada selle aasta suurimal rulluisumaratonil.

Kampaania raames oodatakse starti kuni 25-aastaseid (kaasa arvatud) noori, kes ei ole varem käinud Klubi Tartu Maraton poolt korraldataval rulluisuüritusel. Avatud on registreerumine nii 36km kui 15km distantsile stardi ja finišiga Tartus.

Tartu Rulluisumaraton on mõeldud nii kogenud sõitjale kui alles algajale harrastajale ja rada on kõigile jõukohane. Eelmisel aastal osales sündmusel 1114 rulluisutajat.

SEB 3. Tartu Rulluisumaratonile saavad noored HELP kampaania raames oma nime üles anda alates 18. maist www.tartumaraton.ee internetipõhise registreerimisvormi kaudu kuni 500 kampaaniakoha täitumiseni.

„HELP – Elagem tubakata” on Euroopa Komisjoni projekt, mille peamiseks eesmärgiks on veenda inimesi suitsetamisest loobuma või suitsetama üldse mitte hakkama. Tegemist on ühe suurima rahvatervisega seotud kampaaniaga Euroopas.


Klubi Tartu Maraton

Kuidas rannas aru saada, mis hobi on inimesel;)?