neljapäev, 26. november 2009

39. Tartu Maratoni esimese registreerimisvooru ja SEB Tartu Neliküritus 2010 soodusregistreerimise lõpuni on jäänud vaid 15 päeva!

Teadmiseks suusasõpradele;)

Soodsam registreerimine Klubi Tartu Maraton 2010 aasta üritustele lõpeb 11. detsembrit 2009 (k.a). Osavõtumaksudega saab lähemalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehel.

Sama kuupäevani kehtib soodsaim hind EMT Estoloppet kogupaketiga registreerimisel ning EMT Topeltpluss sooduspakett. Vaata lähemal EMT Estoloppeti kodulehelt!

Eelmine, 38.Tartu Maraton, ületas viimase 22 aasta osavõturekordi. Kokku lõpetas põhisõidud 4819 suusatajat. SEB Tartu Neliküritus 2009 hooajal startis kõikidel aladel kokku üle 23 000 osaleja!

39. Tartu Maraton on Worldloppeti maratonidel põhineva FIS Marathon Cupi osavõistlus, kus tippsuusatajad saavad esmakordselt teenida ka Rahvusvahelise Suusaliidu FIS reitingupunkte.

Eeloleva talve 16. jaanuaril tähistab Tartu Maraton oma 50. sünniaastapäeva, mistõttu ürituste programmi lisandub lisaks tavapärastele ka esimest starti tähistavaid üritusi nii Tartus kui Otepääl. Sellekohane info saab olema meie kodulehel alates detsembri keskpaigast.

Registreerida saab: * kodulehel www.tartumaraton.ee * Klubis Tartu Maraton * Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti

Tule ja ole Sinagi osaline talvisel laulupeol!


P.s KUi end registreerite andke mullegi sellest märku;) Seltsis segasem!

Pille

pühapäev, 15. november 2009

Järelkaja koolitusele "Tarkuseterad liikumiseks"

Sellel nädalal toimusid nii Tallinnas kui ka Tartus Margus Pirksaare poolt läbi viidud koolitused “Kuidas saaks harjutamise meelepäraseks teha sügis-talvisel-kevadisel perioodil?”

Koolitusel räägiti, milleks on kihiline riietumine sportimisel vajalik, kuidas riie suudab treeningu ära rikkuda, kuidas saaks oma harjutamise meeldivamaks muuta, milline võiks olla treeningplaan, kus joosta, kuidas ajatada söögikorrad sõltuvalt harjutamisest, mida ja kui palju juua treeningul, kas jooksma võiks minna juba hommikul, tuule kiiruse ja temperatuuri seosed ning külmetusohud jne.

Samuti seda, et sõbrale ära soovita jooksulindil jooksmist, kui vajalik on mütsi kandmine jooksmisel, kuidas saab toetada oma keha valides õiged spordijalanõud ja sokid.

Tartus toimunud koolitusest täpsemalt rääkides, siis koolitus oli väga huvitav, kaasamõtlemist ja küsimusi oli palju. Tunti huvi Marguse kui võimaliku treeneri ja ka spordivarustuse hankimise osas. Kohal olid tõelised spordihuvilised, kes jäid koolitusega väga rahule öeldes, et selliseid koolitusi võiks teine kordki olla:) Samuti oli osalejatel võimalik tutvuda korp! Filiae Patriae kena helerohelise konvendihoonega.

Minule isiklikult meeldis väga teadmine, et jooksmise puhul piisab juba 20 minutist, et hea koormus kätte saada:))

SPORT TEEB ILUSAKS

Tänud kõigile osalejatele ja korraldajatele!
Ingrid
JCI Tartu

laupäev, 14. november 2009

Tenniseturniir JCI Open2


Hea JCI spordirahvas!

Juba kahe nädala pärast on toimumas järjekordne JCI Open Tenniseturniir, mis kevadel osutus meeldivaks elamuseks nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Oodatud on kõik tennisesõbrad sõltumata tasemest, sest tegu on paarismänguga! Allpool detailsem info ürituse ja treeningvõimaluste kohta!

Aeg: Pühapäev, 29.11.2009 kell 10:00-18.00
Asukoht: Tondiraba Tennisekeskus (Tondiraba 11, Lasnamäe)
Osavõtjad: Oodatud on kõik JCI tennisesõbrad sõltumata tasemest, sest tegu on paarismänguga! Osavõtjad pannakse korraldajate poolt mängutaseme järgi pingeritta ja paarid moodustatakse printsiibil “tugevam + nõrgem".
Võistlussüsteem: Alustame alagruppides, mille arv ja suurus oleneb osavõtjate arvust. Pärast jätkame “play-off” süsteemis.

Registreerimine: Kuni 27.november kella 12.00-ni http://www.jci.ee/?id=10414&event=417
Osavõtumaks: 250.- kr. mängija (osalema pääsevad 24 kiiremat registreerijat, kellest moodustatakse 12 paari ja 3 alagruppi)

Lõpetamine: Karikad, vinged auhinnad, suupisted ja karastusjoogid
Partnerid: Tondiraba Tennisekeskus, Holteri tennisepood, A. Le Coq, DPD Eesti, RMK, Reklaamkink

Osalema on oodatud kõik, kes on tennisereketit varem käes hoidnud. Kes tunneb, et vajab enne turniiri veel pisut vormi ja tehnikat lihvida soovitame soojalt tenniseturniiri partneri Eerik Holteri käe all üksi või mitmekesi treeningtunde võtta!

Trennid toimuvad 3-4 inimesega grupis 1 või 1,5 tundi korraga (4-jase pundi korral kindlasti vähemalt 1,5 tundi). Treeningud toimuvad pallikahuri vastu, kus kahur saadab pallid ettenähtud kohtadesse ja treener juhendab osalisi samal pool väljakut. Pallid ja reketid on Holteri tennisepoe poolt. Samal ajal treeninguga on võimalus kasutada ja testida erinevaid reketeid. Tutvu valikuga: http://www.tennisepood.ee/

Osavõtjatel peaks olema vaid spordiriided ja heleda tallaga spodijalatsid. Tumeda(musta) tallaga jalatsites, kui need jätavad tumedaid jälgi, platsile ei lubata. Soovi korral saab kõike vajalikku Holteri tennisepoest soetada tulles näiteks mõni päev varem poest läbi.

Treeningu hind on 400 kr/t, lisandub väljaku maksumus 200-260kr/t sõltuvalt kellaajast. Treeningud toimuvad üldjuhul Idakeskuse tennisehallis (Punane 16). Summaarne maksumust tuleb jagada osavõtjate vahel. Treeningud on soovitav korraldada laupäeval-pühapäeval või tööpäevadel 10-14 vahel (v.a. teisip). Treeningutel võivad osaleda ka täiesti algajad, ainult gruppidesse peaks jagama enam- vähem võrdse tasemega inimesed. Võimalus on võtta ka eratreeninguid!

Huvi korral palun anda märku mulle raudma@gmail.com või kontakteeruda otse Eerik Holteriga eerik.holter@gmail.com tel 50 15 249

Kes soovib lihtsalt enne turniiri paarismängu harjutada andke teada mulle, Sandrale või Katile sandra.goudin@gmail.com või kveskimagi@gmail.com ja leiame ühise aja ja koha!

Nüüd kiirelt regama, sest kohtade arv on piiratud!

Parimate soovidega,

Martin 55 638 495
Sandra 51 36 033
Kati 52 28 663

kolmapäev, 11. november 2009

SEB Tallinn Marathon 2010

Let me introduce you Arvi

Name: Arvi Ratassepp (EST)
Start number at 36. real,- BERLIN-MARATHON 2009: 24364
Time: 04:54:19
Membership: JCI Estonia Sports Club

At closer look: thumbs up & happy smile all over his face while running first time the 42,195 km with 7 other JCI Sports Club members from Estonia (Ott, Aleksander, Jaanika, ...Tõnu, Kaspar, Pille, Rainer).


His goal: to promote healthy lifestyle among youth in general by showing positive example.


In his mind: he realizes that for the contemporary successful young leader smart physical exercise is essential to keep the mind and body in good balance.

Back of his mind: he doesn’t forget to have FUN ;))

Important dates: SEB Tallinn Marathon - Sunday, 12th of September 2010

Registration to SEB Tallinn Marathon will be opened from 1st of December 2009 at www.tallinnmarathon.ee

Additional info and program for JCI runners available soon!

PS. We will also go to Stockholm Marathon in June and would be great to see you there as well!

Run JCI,… run !!!

Triin Aermates
JCI Estonia Sports Club
Ph +372 53 436 409, tri_in@hotmail.com

Pille Muni
JCI Estonia Sports Club director 2009
Ph +372 51 04706, pille.muni@gmail.com

About JCI Estonia Sports Club http://www.jci.cc/news/en/13097/%3Cb%3E%3Ci%3EFrom-JCI-Estonia%3C/i%3E,-February-2009%3C/b%3E
--

teisipäev, 3. november 2009

ESIMENE spordikoolitus nüüd ka TARTUS!

Lõuna-Eesti on tuntud oma suurepäraste sportimistingimuste poolest, et sportimine veel mõnusam oleks, selleks on Spordiklubi jooksukoolitus jõudnud nüüd ka Tartusse.

Koolitus "Tarkuseterad sügis-talvisel perioodil liikumiseks" toimub Tartus 12. november kl 18.

Koolitust viib läbi Margus Pirksaar, kes on pikamaajooksja ja Tartu Jooksumaratoni 2006. a võitja. Koolitus toimub Tartus Struwe 4 (Korp! Filiae Patriae saal) ning registreeruda saab JCI koduleheküljel http://www.jci.ee/?id=10414&event=409

Koolituse hind:
JCI liige - 75 kr,
külalised - 85 kr.

Kohtumiseni koolitusel!
Ingrid Hunt
JCI Tartu

pühapäev, 1. november 2009

Tarkuseterad sügis-talvisel perioodil liikumiseks

Rahva tarkus: "Ei ole halba ilma, on vale riietus"

11.11.2009 kell 18.00 Pallasti 28, Tallinn - Eesti Posti peakontoris (sissepääs peaauksest) toimub koolitus "Tarkuseterad sügis-talvisel perioodil liikumiseks"

Koolitusel saame teada:

  • Kuidas saaks harjutamiskorrad meeldivaks teha sügis-talvisel perioodil?
  • Kuidas riie suudab ära rikkuda liikumisharrastuse?
  • Milleks kihiline riietus vajalik on?
  • Müüdid ehk mida peaks tegema harjumuspärasest teisiti?

Lisaks jagab Margus põgusaid näpunäiteid liikumisharrastuse nädala ülesehituseks ning anna nõu liikumisharjumise osas.

Koolitust viib läbi Margus Pirksaar, kes on aktiivne harrastussportlaste treener sh on saavuatnud spordialaselt ka ise mitmeid märkimist väärivaid tulemusi jooksualadel.

Võimalus on kohapeal soetada ka soodushindadega spordivarustust Nikelt.

Koolituse hind:

JCI Spordiklubi liige: 75.- EEKi

Külaline: 85.- EEKi

Registreerumine: www.jci.ee/?id=10414&event=415#registreeru

Ülekanne teha:

Kristi Sibul a/a 336325280004 Sampopank hiljemalt 09.11.2009.

Selgitusse: koolitus ja nimi

Kohtumiseni koolitusel!

Kristi Sibul

GSM: 53 49 36 76

e-mail: sibul7@hotmail.com

EI OLE KEHVA ILMA VAID VALESTI VALITUD RIIDED :)

PS: Koolitus toimub ka Tartus 12.11.2009

kolmapäev, 28. oktoober 2009

Järelkaja JCI Spordiklubi saunaõhtule

Eelmisel nädala teisipäeval kogunes 12,5 - liikmeline mõnud spordisõprade seltskond Portuse sauna. Lisaks jjjccciiikatele oli kohal ka Swedbank X-Dream peakorraldaja Urmo Liblik.

Urmo rääkis X-Dreami alustamise põhjustest ja esimestest aastatest ning samuti enda karmidest võistlustest väljaspool Eestit, kaugel kaudel Poolas ja mujalgi.

Oli päris huvitav, osad saunalised ei jõudnud isegi saunalavale:)

Lisaks saime teada, et järgmise aasta X-dreami võistlusgraafik on juba paigas ning aeg on alustada meeskondade komplekteermisega ning treeningutega!

Selkorral maratonitemaatikani ei jõudnudki, kuid see on jällegi hea põhjus uus saunaõhtu organiseerida:)

Tarmo

neljapäev, 15. oktoober 2009

JCI Spordilubi saunaõhtu 20.10 kl 19




Kallis Spordisõber


20.10.2009 kell 19:00 - 22:00 toimub JCI Spordiklubi saunaõhtu ;)


Kirjeldus:

Vaatame mõnusas seltskonnas tagasi möödunud spordisuve raskeimatele katsumustele. Jagame kogemusi nii Berliini maratoni kui X-dreami osas, anname õpetussõnu tulevaks hooajaks, meenutame raskemaid ja naljakamaid hetki, seame sihti Stockholmi maratoni osas ja loomulikult võtame ka leili
J



Asukoht: City Hotel Portus saun, Uus-Sadama 23, 10120 Tallinn
Osavõtt: 100 kr (ei sislada saunaõllesid)
Registreeri end hiljemalt 19.10.09 tarmo.saremat@gmail.com


Tule kohale naudi leili ja head seltskonda !


Pille ja Tarmo

Ülekanne teha:
Tarmo Saremat
a/a 221004114357 Swedbank
Selgitusse: saunaõhtu


Lisainfo ja registreerimine:
Tarmo Saremat - JCI Tallinn spordisõber, tarmo.saremat(ät)gmail.com

Pille Muni - JCI Spordiklubi direktor, pille.muni(ät)gmail.com



kolmapäev, 7. oktoober 2009

Kallid Spordisõbrad, JCI Spordiklubi ei maga kunagi!

Ehkki selle hooaja jooksud on joostud, siis on paras aeg seada sihte järgmiseks hooajaks.

Stockholmi maraton

See on 42km fantastilise finaaliga Stockholmi olümpiastaadionil. Aeg on 5. Juuni 2010 – seega on aega treeninguteks 8 kuud.
  • Lisaks maratoni läbimise rõõmule saab lõpus ka tasuta spordisärgi (sel aastal anti väga korralik särk) ja loomulikult medali.
Registreeruda tuleb kindlasti oktoobrikuu keskpaigaks ( hiljem ei ole võimalik endale numbrit saada ka vahetuse teel ). Maratoni kvoot on 18 500 ja korraldajad järeleandmisi ei tee. Olemas on praktiline kogemus.
Kes veel kahtleb, siis Berliini maratoni 2009 aasta muljed leiab siit:
Külalissportlase Raineri muljed: http://jcispordiklubi.blogspot.com/2009/10/berliin-miks-peaks-keegi-sellise.html
Arvi muljed: http://jcispordiklubi.blogspot.com/2009/10/berliin-13-jooksu-rullisopra-4-paeva-1.html
Pille muljed: http://jcispordiklubi.blogspot.com/2009/09/run-pille-run.html
Triinu muljed: http://jcispordiklubi.blogspot.com/2009/09/spordihullu-pihtimused.html
Kaspari Stockholmi maratoni 2009. aasta muljeid saab lugeda siit:
http://jcispordiklubi.blogspot.com/2009/05/muljeid-stockholmi-maratonilt.html

Treening

Maratoni läbimiseks vajaliku vormi saavutab 4-5 kuuga. Kuid 8 kuuga võib juba üht-teist tõsisemat korda saata.
JCI Spordiklubi treenib Martin Mooses kipka@kipka.ee ja seda väga mõistliku hinnaga. Martini juhendamisel käis Berliini maratonil 5 inimest ning saavutatud areng oli ausalt öeldes hingemattev. Berliinis käsid Pille Muni, Ott Pärna, Kaspar Loog, Arvi Ratassepp, Jaanika Kaiv, Rainer Nagel, Triin Aermates ja veel paljud teised. Küsige teiste käest!
Terviseteste aitab teha Vomax, kus on JCI Sk liikmetele-30% soodustus

Reis ja ööbimine

Läheme ja tuleme laevaga (et lõbus oleks ja spordijooki kaasa saaks osta).
Väljasõit on 3. juuni õhtul ja tagasi jõuame 7. juuni hommikul.
Meil on juba broneeritud ka 5 korterit, kus JCI SK rahvas saab praeguse seisuga tasuta ööbida (Know IT toetab J ). Seega maksab vaid kohalesõit ja registreerumine (loodan, et mahume ikka korteritesse ära). Loomulikult on soovijatele enne maratoni pidu (ilma after-afterita tervislikel põhjustel) ja kindlasti afterparty (Berliinis oli vorm nii hea, et pärast maratoni läksime ööklubisse tantsima).

Kes reisi-ööbimist soovivad, kirjutage kasparloog@gmail.com ja märksõnaks teemareale „maraton“. Teretulnud on ka abilised raja äärde ja pidudele, selles osas võib muljeid küsida meie Berliini suurimalt fännilt Petsilt:)
p.s praeguse seisuga on tulemas pea kõik 13 Berliinis osalenud jooksjat/uisutajat ;)

Tervitused,
Kaspar Loog
+3725138492

teisipäev, 6. oktoober 2009

Berliin - miks peaks keegi sellise ebainimlikult raske katsumuse ette võtma?

Pärast 17. septembri päevatoimetusi 
saabus aeg oma kompsud kokku panna ja sättida sammud 
lennujaama poole. Sinnajõudmise eest 
hoolitsenud taksojuhtläks väga õhinasse, kui 
kuulis lennureisi eesmärgi olevat midagi muud, 
kui basseini ääres vedelemine ja nii ma siis saingi 
ülejäänud tee kuulata õuduslugusid sellest, 
kuidas tema oli kannatanud, kui oma esimest 
maratoni jooksis.. Ja nüüd ootas see kõik ees ka
mind. Lennureis ümberistumisega Riias seljataga
ja esmane tutvus Berliini ühistranspordisüsteemi 
liikumisvahenditega tehtud, 
võisime kergendustundega oma pagasihunniku 
ööbimiskoha voodile visata. 
 
Õnneks ei olnud maailmakuulsa Alkatrazi nime kandva appartementi sisekord sama 
karm, kui talle nime andnud kaljuvanglal ja nii õnnestus enne uinumist 
reisikaaslastega õllekannu taga ka väike tutvus sobitada;)Esimene hommik Berliinis tervitas meid päikselise ilmaga ja seepärast otsustasime
päeva esimese poole sisustada südalinnas asuva teletorni külastamisega. Nähtavus
oli hea ja see võimaldas 204 meetri kõrguselt saada suurepärase ülevaate linnast,
kus meie lõbus seltskond plaanis oma elu esimese (või äärmisel juhul teise) 

maratoni läbi joosta.Oma nime lõpuprotokolli saamiseks tuli mei
l esmaslt järel käia oma rinnanumbril 
ja ajavõtukiibil. Kui Tempeltofi leidmine 
iseenesest raskusi ei valmistanud, siis
sealsetes tohututes angaarides mitmekümne
tuhande inimese vahel tunglemine võttis
ikka tunde, enne kui kõik vajalik õnnestus
kätte saada. Tagasiteele asudes oli
juba pime ja külm ning ega metroosõidust 
olekski midagi rääkida, kui
ringirassimisest surisevate jalgade 
puhkamist poleks ootamatult katkestanud 
nõudliku häälega proua käsk vahekäik vabastada.. Üks pilk tema mundrile oli piisav
taipamaks, et tegemist on piletikontrolliga.. Kiire reaktsiooniga inimestele 
meenus kohe, et siin peatuses pididki nad ju väljuma ja enne kui kontroll jõudis
köhatada olime meie juba ooteplatvormiltki kadunud.. Seda seika meenutades tuleb
veel ka tagantjärgi muie näole;)Järgmiseks tervitas meid juba laupäev ja seda mäletan ma kui päeva, mis õpetas

ühistransporti mitte alahindama.. Plaanisime minna maratoonaritele korraldatud 
ühistreeningule, aga olles ignoorinud teiste jooksjate eeskuju ja arvanud end 
teadvat otseteed leidsime stardipaugu kõlades end ikka veel metroost ja sõitmas 
tuldud teed tagasi.. Seejuures õnnestus meil veelkord valesse peatusesse sõita ja
kui lõpuks tänu taanlaste abile stardipaika jõudsime, oli ülejäänud rahvas juba 
pool tundi teel olnud..Eks tuli siis kaotatud aeg rajal tagasi teha ja nagu poleks pulss sellest veel 
piisavalt kõrge olnud, pidin veel mingite argimuredega maadlema, sest eelmisel 
päeval pidutsenud kolleegid ei võtnud toru ja mõnede kiirete murede lahendamiseks
tuli kapid nende ukse taha prõmmima saatma.. Lõpuks siiski kõik laabus ja 
olümpiastaadionile jõudes võisin juba rahuliku südamega ülevaid emotsioone nautida. Olles õhtul äravaadanud veel ka rullimaratonil osalejate ponnistused oli aeg magama heita ja oodata järgmist päeva, mis pidi andma vastuse, kas treeningutel valatud higihulk oli piisav, et maraton elusana läbi teha.Hoolimata eelmiste päevade nappidest unetundidest polnudki poole kuue ajal 
ärkamine väga keeruline ja poolteist tundi enne maratoni algust stardipaika 
jõudes märkismisväärset väsimust ma kehas ei tundnud. Ja mis peamine- kusagilt
ei valutanud. Iseenesest tundus eesmärgiks seatud tempo 4:50-4:55 km-i kohta suht
aeglane, aga kuna ma ei olnud kunagi varem järjest jooksnud pikemat maad, 
kui 16km, siis ärakukkumise hirmus otsustasin alustada rahulikumalt. Plaan oli
joosta kilomeetreid 5 minuti lähedale ja viimased 10 kilomeetrit kiiremini..Kui jätta kõrvale asjaolu, et rahvamass oli väga tihe ja mind ümbritsenud 
inimesed jooksid märksa aeglasemas tempos, kui mulle sobilik, siis sujus algus 
päris ladusalt- absoluutselt ei pidanud mõtlema, millal järgmine kilomeeter täis 
saab- nad möödusid üksteise järel justkui iseenesest. Rahulolutunne ei kestnud 
siiki igavesti- ausaltöeldes olin üsna mures, kui juba kümnendal kilomeetril 
hakkas parem põlv maandumisel aeg-ajalt teravalt torkima.. Õnneks oli seekord tegu
lihtsa suuresilmse hirmuga, sest jooksustiili varieerides ja vahepeal ka üle kanna
joostes pidas põlv kenasti jooksu lõpuni vastu. 

Tegelikult oli üllatav, et kõik probleemid, mis mul rajal tekkisid, olid seotud 
parema jalaga. Oleksin oodanud, et nõrgimaks lüliks osutub suvel viga saanud 
vasak põlv, aga sel ei olnud midagi häda. 15. km hakkas endast märku andma hoopis
parem sääremari ja umbes poolel distantsil sama poole puusaliiges. Jalad 
iseenesest olid sel hetkel veel päris värsked ja lihastes tundus jõudu jaguvat.
Esimesed märgid väsimusest (eelkõige vaimsest) tekkisid pärast 26. kilomeetrit.
Selgus, et mu GPS mõõdab kilomeetrid vähe lühemaks, kui nad tegelikult on ja nii 
tundus, et see 28km tähis, mis peaks tähistama 2/3 läbisaamist, ei tule ega tule..30. kilomeetril polnud tundel siiski veel väga viga ja 32. kilomeetril mõtlesin, et
nüüd siis ongi see viimane 10 käes, et peaks tempot juurde panema.. Ühe 
kilomeetri suutsingi joosta 4:45-ga, aga siis sain aru, et ega nende jõuvarudega
enam väga priisata ei olegi.. Arvutasin veits ja kui sai selgeks, et alla 3:30:00 
ma seekord joosta ei suuda, siis võtsin eesmärgiks lihtsalt samas tempos rahulikult 
lõpuni joosta..Aga ega ma veel nii kergelt ei pääsenud- hoolimata lõõskavast päikesest ja 
23 soojakraadist hakkas mul 35. kilomeetrilt nii külm, et hädasti vajanuks 
dressikat peale.. Seda polnud aga kusagilt võtta ja nii tuli värisedes edasi 
rühkida.. Kuigi inimeste vahel laveerimine kulutas lisaenergiat, tundisin end 
päris hästi, et hoolimata töntsiks jäänud sammust tulid enamik neist mulle ikka 
veel selg ees vastu.. Ju siis neil oli veelgi raskem.. Tulevikus oleks siiski 
vaja sättida end stardigruppi, kus inimesed jooksevad enamvähem sama suurusjärgu 

aega, mida mina..Hoolimata sellest, et viimased 5km 
venisid nagu tatt ei tekkinud mul rajal 
kordagi mõtet, et äkki ma ei jõua lõpuni 
vms. Isegi siis, kui pärast spurti
Brandenburgide väravatavahele selgus, et 
tegelikult on finish veel mitmesaja 
meetri kaugusel leidsin endas jõudu edasi liikuda ja suutsin lõpus veelkord 
natukene kiirendadadagi. 
Kui mul rajal oli veel raske mõista, miks peaks keegi sellise ebainimlikult 
raske katsumuse ette võtma, siis pärastlõpetamist oma haigete jalgadega riietumistelgi poole 
komberdades oli mul raske naeratust tagasi hoida. Ja selle tunde nimel olen ma 
valmis uuesti rajale minema.. Tänud kõigile, kes mulle selle haige mõtte aasta
eest pähe istutasid;)
Rainer

Berliin - 13 jooksu/rullisõpra, 4 päeva, 1 võistlus, 1 tund piinarikkust



Alustan sellest, et Pille oli kevad-talvel väga aktiivne ja teatas, et septebris tuleb jooksma minna Berliini maratoni. Ei kujutanud küll ette, mida see tähendab, kuid selgeks sei see lõplikult alles siis kui olin ületanud Berliini maratoni finishi joone ja aega ikka kulus. Kogu see Berliini trip - 4 päeva Berliinis, saabumisest - lahkumiseni oli suurepärane nädalavahetus, mille käigus 13 jooksu-rulluisusõpra elasid Alzatrazis - hostelis. Tutvumine linnaga (Berliini teletorn, ühine jooks olümpiastaadionile, Tempelhoffi lennujaam ja muud ilusad kohad mille külastamist soosis ka suurepärane suveilm) Lõbus on kindlasti asjaosalistel
meenutada seikluseid metroos kus me küll osavalt kontrollide eest ära põiklesime, siis jälle sõitsime edasi-tagasi leidmata õiget jaama, kus maha peaks minema.
Minu jaoks oli Berliin ka uute tuvuste koht - spordisõbrad saabusid 2 päeva jooksul ja kõik olime kui üks lõbus seltskond. Enne tähtsat sündmust sai ära proovitud ka Saksa õlled ja ka rum coolaga.
Pille on oma jutukeses väga hästi kirjeldanud meie pühapäeva hommikuseid tegevusi. Mina siis jätkan oma elamusi sellest momendist, kui anti stardipauk ja kõik kes olid veel koos seal rahvasummas - Jansa, Tõnu, Pille, Rainer ja mina (teised olid juba eespool) hakkasid liikuma igaüks oma eesmärgi poole. Minu tagasihoidlik eesmärk oli joosta 4.30 sisse. Esimestel kilomeetritel surusin oma tempo meelega maha, et hoida jõudu viimastele kilomeetritele ka, ning kui u 5 kilomeetril nägin jooksjat, kellel oli selja peal 4.30, see tähendas, et temaga koos joostes saabki soovitud aja. Järgnevad 15 kilomeetrit oli ülivõimas emotsioon, sest lisaks 40000 jooksjale oli raja ääres ka tuhandeid pealtvaatajaid-kaasaelajaid, kelle ergutused ja hõisked tekitasid kirjeldamatu melu. Vahepeal nägin raja ääres veel Peetrit, kellele andsin kaugelt märku, et nüüd on võimalus pilti teha ja teatasin, et suure tõenäosusega meie omasi tagant poolt ei tule. Pole veel maininid, et igal kilomeetril olid väljas erinevad muusikud – tundus, et esindatud olid kõik muusikavoolud, kuid trummisoolod on siiani veel kõrvades – need olid üle kõige.

Veel poolel distantsil olin oma graafikus ja mõtlesin, et küll ma veel viimasel 10 kilomeetril paugutan, sest enesetunnetunne oli ju OK.
u 25 kilomeetri peal tundsin, et jalg pole see mis peaks olema, esimesed valu torked hakkasid jalgadesse tulema kuid oma jooksu tegin edasi.
Olin kuulnud, et maraton algab alles 35 kilomeetril, sel hetkel kui selle 35 km märgi juures olin soovisin, et siin see hoopis lõpeks. Kilomeetrid 35-40 tundusid elu pikimad, sest tulin ikka paljudele selg ees vastu. Tabasin end mõttelt, et suvel sai joostud vaid niipalju et “õlu maitseks hästi”.
40 kilomeetril aga nägin raja ääres ergutustüdrukuid plakatiga RUN ARVI, RUN. Pidasin targemaks korra peatuda ja uurida, et mis teoksil. Meie andunud fännid Triin, Anne-mai, Peeter, Enno olid siis raja ääres ja ssatsid soojade tervitustega mind finishi poole. Kuid kuna mul väga kiire polnud, siis ajasin nendega torts juttu ja tegime ka pilti. Lõpuks Pets ütles, et davai – jookse nüüd edasi. Hambad ristis veel 2 km ja 200 meetrit peale Brandenburgi väravaid saabus päästev joon mis ajaliselt näitas 4.54. Vähemalt tehtud, alati saab paremini ja usun, et teine kord juba ongi paremini, kuid olin rahul sellega, et sain hakkama. Väsinud, aga õnnelik.

Nagu ma juba alguses ütlesin, et jooks oli vaid 4.54 sellest Berliinis olemisest ja vaid u 1 tund sellest oli piinarikas – siis kõik muu aeg oli meil FUN
Aitäh kõigile, meie omadele.
Mingi pisik sellest jooksust külge jäi, sest kuigi oli see mu esimene maraton, usun, et see polnud mu viimane jooksumaraton. Enne järgmist maratoni olgu motoks – raske õppustel, kerge lahingus – seega talvel täiega trenni J

Arvi

kolmapäev, 30. september 2009

Spordihullu pihtimused

Kamaluga kallistusi ja suure suuga kiidusõnu Pillele!! Tema oli see, kes umbes täpselt aasta tagasi tegi mulle selgeks, mis kõik siin maamuna peal võimalik on. Näiteks läbida maraton.

Uskusin ma jee, et mina põline jooksu vihkaja kunagi midagi sellist jalge alla võtan. Aga mis teha, kui motivatsioon üle mõistuse käima hakkab ja argist mõtlemist blokeerib. Fakt on see, et tulin ca 2 tundi tagasi jooksmast. Oli pime, külm, vihmane ja omaette olemine. Ja kõigele lisaks nii hea olla, et kasvõi jäägi jooksma :) Oma kehas olemine tundus super mugav, pea oli klaar. Jooksin (loe: mõnnasin) naeratus suunurgas!

Enne tänast päeva - tegin jaanuaris 2009 vomax koormustesti -> asusin treeneri (Martin Mooses) juhtnööride järgi treenima -> sh õppisin ujuma -> hakkasin jooksmist armastama -> rulluisutasin suvi läbi sadu kilomeetreid, sh 3 maratoni, milledest viimase ja olulisima Berliinis 19. septembril ajaga 02:18:52.

Berliini maraton oli minu jaoks käesoleva aasta "naba". Pea kogu elu keerles selle ümber. Keerisesse said kaasa tõmmatud ka pereliikmed ning kolleegidki olid sunnitud kaasa elama ja ära kannatama. Üritus õnnestus 100%. Esimese poole maratonist hoidsin ennast tagasi, pulss <>190, möödusin paljudest ja viimase kilomeetri jaksasin kenasti spurtida. Võhma oleks veel jätkunud, aga jalad olid finishisse jõudes kutud.

Võib veel ära märkida, et maratonile eelnevatel päevadel salvestasin energiat isostar spordijoogi, pudru ja puuviljade abil. Võistluspäeval sõin spordiputru, vahetult enne starti energiabatooni ja teise energiabatooni krõbistasin maratoni keskel. Rajal oli kaasas isostar spordijook, kui see otsa lõppes tuli leppida korraldajate poolt pakutud veega. Banaani üritati ka pihku pista, aga polnud isu selle järele..alles peale finishit võtsin tänulikult vastu.

Ja oleks peaagu meelest läinud - kukkusin ikka ka. Trammirööbaste rägastik ja kehvad teeolud niitsid jalust. Õnneks olid kaitsmed õigete kohtade peal ja pääsesin kriimudeta. Ei jäänud ka kellelegi teisele otseselt jalgu. Kukkumisi tuli siin seal ikka ette. Minu oma oli tõenäoliselt üks valutumaid..

Alates tänasest - olen teel Stockholmi jooksu maratoni finishi poole. Jõuan sinna 5. juunil 2010 orienteeruvalt 05 tundi 59 minutit ja 59 sekundit peale starti.

Sportimiseni!

reede, 25. september 2009

Run Pille Run!

..selliste siltidega seisi meie vapper Fan Club eesotsas fotograafist Petsiga Berliini Maratoni jooksuraja ääres 20 septembril 2009:)

Aga nüüd veidi ajast tagasi minnes. Ärgata tuli 5.45 (Eesti aja järgi õnneks siiski 6.45), mille järel hakkas riietumine ja söömine, mis polegi nii lihtne vaid tuleb välja, et terve teadus. Selgub, et süsivesikuid tohib tarbida 3-4 tundi enne starti.

Olgu öeldud, et start oli juba kl 9 ehk kl 6 oli viimane aeg süüa putru ja banaane. Puder aga ei tohi olla tavaline tatra või kaerahelbe puder, sest selles pidavat olema liiga palju kliisid. Meie valik langes Sponseri spetsiaalsele spordipudrule...., mille Kaspar meile kokku keetis. Maitse olgu öeldud oli üllatavalt hea;)

Söödud-joodud hakkas pihta riietumine. Jalga sokid, mis ei tohtinud olla päris puhtad vaid sissejoostud (st puhaste sokkidega maratoni joosta ei tohi :D), järgmine oluline asi meeles pidamiseks oli ennast pea-laest jalatallani vaseliini sisse määrimine ehk kõik riide servad, mis vastu nahka ja varbad tuli sisse kreemitada.

Ma ei tea kas vaseliin aitas või mitte aga tulemuseks mitte ühtegi hõõrdumist ega villi kehal/jalgel. Väidetavalt oli nähtud finishis veritsevate jalgega inimesi mitmeid. Ahjaa lisaks tuli teipida ka end ;) Kuna oli selgusetu kas ka naised peavad teipima või ei siis otsustasin pigem end teipida, erinevalt meestest ei olnud see nii problemaatiline tegevus.

Kell tiksus üsna kiiresti ja kuigi pidime lahkuma korterist juba kl 6.30 siis sellel hetkel valistses korteris endiselt kaos. Jalule oli aetud ka taustajõud Pets, kes eelmisel õhtul oli raiunud, et enne kella 8 tema ei tõuse. Seal ta siis koos oma kaameraga vaikselt ellu püüdis jääda.

Enne lahkumist oli oluline teostada oma varustuses ka kontroll ehk hinnata üle kaasa võetava "keemikupaketi" täiuslikkus, kuhu kuulusid lisaks geelidele magneesium ja guranaana. Viimast nimetasime omakesksis hellitavalt mürgiks, sest selle võtmise järel võid end ka pildituks joosta ja mitu nädalat energiat taastada. Üks oluline punkt oli veel. Spordijook tuli vahetada soolavee vastu kuni stardini. Minule igaljuhul selline söömine-joomine mõjus. Stardis olin värske:)

Jooksime siis rongile ning sedapuhku õnnestus kohale jõuda võistluspaika tõrgeteta. Võistlusärevus polnud sees mitte ainult meil vaid ka staarfotograafil Petsil, kes suures pildistamise hoos unustas ette vaadata ning vastu posti jooksis. No muidugi kõik naersid:D

Võistlusalasse sisenedes hakkas tõusma vaikselt ka võistlusärevus. Esiteks tuli leida riiete äraandmise koht. No muidugi olid naised topitud kõige kaugemasse ja varjatumasse võsasesse nurka erinevalt meestest, kes laiutasid päikselisel platsil. Aga igal halval on ka hea pool, nimelt naiste ala kõrval asus õlleala. Polnud vähemasti pikk maa peale võistlust minna :D

Enne riiete äraandmist õnnestus meil hankida ka soojenduskiled, mis olid sellised tibukollased. See oli üks parimaid korralajate poolseid ideid. Kell 9 hommikul oli väljas ikka veel suhteliselt jahe.
Miinusena võib ära märkida, et WC-d oli küll vähevõitu seetõttu said kõik hekid korrapäraselt meeste poolt kastetud. Naistele mõeldud võsasid aga polnud kusagil nii, et meil tuli piiruda pikkade järjekordadega. Nagu ikka naistele ei oldud jälle mõeldud :D

Aga see selleks ca 8.30 kui olime ära teinud enidist ka väikese pildiseeria Petsi abil, kes meid väravataga ootas. Aiaaugust ta meid pildistama kahjuks ka pidi,sest aiast sissetungiv rahvavool oli liiga tugev, et vastu voolu minna. Liikusime siis lõpuks stardialasse, erilist trügimist ei olnud ning väidetavalt ei teostatud tibukollaserüü alt ka kontrolli, millisesse stardigruppi minna võid. Me siiski olime viisakad ja läksime viimasesse stardigruppi H.
Kl 9 käis stardipauk, paari minutilise viivitusega sain ka liikuma. Stardiväravani jõudsin kusagil 9.12 ja siis algas võistlus...iseendaga:) Esimesed 10 km olid väga lihtsad ja mu jõupingutustest hoolimata aeglasemalt joosta esimesed kümme ei kandnud vilja. Kilomeetri aeg kõikus 5.22-5.40 vahel ehk olin alustanud 15 sekundit kiiremas tempos kui plaaninud. Tekkis väike hirm,et hiljem maksab kätte. Väidetavalt iga võidetud sekund esimeses pooles on kaotatud 10 sekundit teises pooles juhul kui liiga kiirustad. Järgmised kümme ei tekitanud ka mingeid erilisi emotsioone välja arvatud üllatus et nägin 45 000 rahvamassi seas ca 10 sekundilise edumaaga lippamas Jaanikat. Pealtvaatajatest ma nendel kilomeetritel eriti ei hoolinud kuna mul oli tegemist enda jooksurütmi hoidmisega. Väljas oli läinud järjest soojemaks. Juba oli päris palav. Ca 25 km ei õnenstunud mul jooki haarata, sest joogipunktirivi lõppes ootamatult ära. Otsustasin mitte tagasi pöörata sest 3 km pärats pidi järgmine tulema aga juba km pärast tundsin janu ja 2 km pärast olin valmis pealtvaatajatelt pudeli käest võtma, aga minu õnnetuseks polnud ühelgi midagi joodavat käes. Kui joogipunkti jõudsin olin meeletult janune. Kahjuks pakuti seal vaid vett aga ma vajasin juba miskit enamat. Haarasin siiski topsi vett ahmisin sisse
ja paar topsi kallasin jahutuseks pähe. Veidi edasi joostes oli ka dush välja pandud. Kaspar oli soovitanud selliseid võimalusi kasutada nii siis jooksin selle alt läbi. Vesi oli jäiselt külm aga mõnusalt jahutav. Läks mööda ligi km ja jõudsin punktini kus oli spordijooki ja lisaks pakuti ka banaani. See oli ca 30 km. Otsustasin seisma jääda süüa ja juua korralikult end veega kasta ja seejärel

edasi liikuda. Aga ...mis ei liikunud olid jalad....31 km oli mu raskeim. Jõudu oli aga lihased ei liikunud. km läbimiseks kulus ca 9 minutit!! Otsisin silmadega Petsi, kes lubas rajaääres olla. Petsi otsisin selleks, et siis on põhjust seisma jääda ja ei peaks liikuma ning
saaks jagada pool oma suurest murest. Petsi kahjuks polnud nii siis tuli edasi joosta. Küll aga silmasin vasakut kätt silti, mille oli kirjas 12 km õlleni. See lihtsalt ajas naerma. Kui aus olla siis kilomeetreid hiljem kui veidi raske oli meenutasin seda humoorikat plakatit ja jõudu tuli juurde. 32 km hakkasid lihased vaikslet soojaks minema. Teeääres seisid väiksed lapse käed pikalt välja sirutatult, et plaksu lüüa. Rõõmuatasin siis väikseid lapsi ja eneseüllatuseks tekitas see positiivse emotsiooni, mis muutis jooksu
nauditavamaks. Selle hetkel leidsin end ka mõtlemast,
et vaid 10 km lõpuni....maraton ei olegi miskit ilmvõimatut. Seejärel mõtlesin, et jäänud on vähem maad kui ülemiste järve jooks, mis on 14 km. Lõpetasin kiirelt selle mõtte, kui oma kujutelmas ülemiste järve jooksul jõudsin kohani, et ees ootab künkaline metsa maastik kus käpuli korduvalt käisin. Arvasin, et tuleks leida ilusam mõte. Kahjuks ei mäleta, et oleks selle leidnud ja seetõttu otsustasin vaadata linna vaatamisväärsusi, sest tegu oli ju siiski jalgsi linnaekskursiooniga. Esimesed 30 km olin nagunii unustanud linna vaadata, püüdsin siis edaspidi end parandada ja arhitektuuri ka vaadata. Vahtides ilusat samamstega hoonet jooksin mööda aga kahetsusvääreslt Petsist & Fun Clubist neid märkamata. Hiljem selgus, et mu nimi olevat nii eriline, et Triinu juurde, kes hoidis silti Run Pille Run tuli mingi naine ja ütles, et oi oi Pille kahjuks jooksis juba mööda. Mõelge vaid üks 45 000 oli vaid Pille. Ahjaa oma 150ml joogipudelit, mis mul kaasas oli täitsin nüüd igas punktis hoolsalt ja seisma enam ei jäänud. Isegi tunglemise hetkel otsustasin seismise asemel põlvetõstu jooksu teha, sest oma õppetunni olin saanud.


Veel meenub mulle 37 km, mis pidavat olema kõige raskem, kuigi mul ei olnud kuidagi raskem kui enne otsustasin profilaktika mõttes ära juua 1/3 guaraanast. Kas nüüd sellest või millestki muust oli 40 km energiat piisavalt et tegin kaks väikest lõpuspurti. Omalegi ootamatult liikusid jalad endsielt ja polndki väga raske. Siis jõudsin ka mõtteni, et see on mu elu parim võistlus ja kui enne starti olin veendunud, et ma ei taha enam kunagi maratoni joosta ja võibolla ka joosta mitte, siis nüüd olin kindel MA TEEN SEDA UUESTI! Aeg. 4.24.32

Emotsioon, mis võistlusest sain on kirjeldamatult positiivne. Rõõmu ei vähendanud ka järgneva kahe päeva katsusmus jalgade ravimise osas. Rõõmu aga tekitas ka maratoonlaste äratundmine linnapildis- kummaline kõnnak reetis enamasti osalenud selahulgas ka mind. Kui Riias lennukist selgees väljusin, siis turvamehed mind päris normaalseks ei pidanud. Küll aga trepist ülesse minnes kõnetas sõbralik soomlane mind sõnadega: Tundub, et trepist alla tulla oli lihtsam kui ülesse minna. Mis sa praegu maratonist arvad:)? Vastuse jätan enda teada, aga juba järgmine aasta järgmine maraton :)

esmaspäev, 14. september 2009

Tartu Rattamaraton& Saun

Tere sportlikud JCI-kad!

JCI Sporiklubil on hea meel informeerida, et 20.septembril on tulemas 12 Tartu rattamaraton.Registreerime JCI Spordiklubi ka meeskondlikku arvestusse, anna märku oma minekust pille.muni@gmail.com

Et peale maratoni ei jääks lihased väga valusaks, on kõik JCI-kad peale sõitu oodatud sauna ja muljetama sõidu elamusi Tartu koja liikme Andres Paasi juurde:)

Kui on kaugelt tulijatel soov tulla kohale varem ja laupäeva õhtul ööbida, siis palun kaasa võtta ka tekk, padi ja lina. Usun, et täispuhutavaid madratseid jätkub:)

Elan Tartust 4,5km, allpool on toodud link, kui see ei tööta siis delfi kaardiotsingult "männisalu 9" leiate maja ilusti üles.

http://kaart.otsing.delfi.ee/?lang=et&p=n&c=web&q=&d_top_search_button.x=53&d_top_search_button.y=9

Palun tulekust eelnevalt informeerida meili teel.

Lisainfot võib küsida

paas914@hotmail.com
või
tel. 5175914

Tervitades

Andres Paas

Pavel Loskutov annab jooksunõu

Leidsin huvitava artikli, võibolla on teistelgi huvitav lugeda. Lugu pärineb Kalev.ee leheküljelt http://www.kalev.ee/est/?news=932355&category=2&Pavel-Loskutov-annab-jooksunou

Tervislikku sügissporti

Pille

Pavel Loskutov annab jooksunõu
01.09.2005 00:00

Eesti esijooksja Pavel Loskutov annab koos oma treeneri Harry Lembergiga igakülgset jooksunõu alates tervisekontrollist, lõpetades varustusega.

Tervisekontroll. Kõigepealt tee spordiarsti juures läbi terviseuuring – arstlik läbivaatus ja koormustest.
Sinu kehalise vormisoleku tähtsaim näitaja on maksimaalne hapnikutarbimise võime. See tähistab suurimat hapnikuhulka, mida organism on võimeline ühes minutis tarbima ning peegeldab üsna täpselt hingamise ja veresoonkonna võimekust ehk üldist vastupidavust, spordimeeste keeli “võhma”. Alates 25ndast eluaastast hakkab hapnikutarbimise võime kahanema. Õnneks on aga vastupidavus treenitav omadus.
Eesmärk. Kas Sinu eesmärgiks on hea kehaline vorm, kena välimus, kehakaalu vähendamine, südame-vereringesüsteemi tugevdamine, või osalemine võistlustel? Vastavalt sellele tuleb üles ehitada ka treeningtegevus, leida endale õige jooksutempo, viia treeningud läbi kindla pingutustaseme juures. Erineva pingutusastme juures toimivad organismi elutalitluslikud süsteemid erinevalt. Selleks, et tunda ennast hästi ja näha hea välja, ei pea treenima nii tugevalt, nagu võistlusteks valmistumisel.
Algus. Algajana pead jooksma aeglaselt, jooks vaheldugu käimisega. Edaspidi jäägu jooksutempo samaks, pikeneb vaid distants ja vähenevad käigupausid. Anna organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda. Kui tekib hingeldus, katkesta jooks ja kõnni. Algaja jooksja puhul ei ole päris õige rääkida võimete arendamisest, vaid kohanemisest kehalise koormusega.

Aeroobne ja anaeroobne. Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning lisades pidevalt kiirust, peab varsti üle minema sörgile. Kiirust suurendades hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini on tegevus sooritatud aeroobselt, st hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadakse rasvade ja süsivesikute oksüdatsioonist (orgaaniliste ainete „põletamisest“ lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Jooksutempo edasine suurendamine nõuab nii kiiret energiatootmist, et oksüdatsiooni-protsessid ei suuda seda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiireim võimalus tagada energia lihastele. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagundatavad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Koos sellega tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel jääkprodukt laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste väsimuse, võtab võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget jooksutempot.
Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga tugeva pingutusega jooks on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks ei sobi anaeroobne tegevus.

Intensiivsus. Algaja ja tervise tugevdamise eesmärgil läbiviidav treening peab tuginema põhiliselt aeroobsele jooksule. Siin on oluline õige jooksutempo määramine. Väga sageli kasutatakse harjutuse intensiivsuse määramiseks südame tööaegset löögisagedust (SLS). Sel juhul moodustab treeninguaegne SLS teatud protsendi Sinu südame maksimaalsest löögisageduse väärtusest. Soovitavaks intensiivsuseks oleks 60–80% maksimaalsest südame löögisagedusest. Selline intensiivsus on väga efektiivne kehakaalu vähendamiseks, kuna kehalise pingutuse energeetiline kindlustamine tagatakse peamiselt organismi rasvavarude arvel.
Kui hingamine ning südame töö on mõõdukalt rahulikud ja treeningkaaslasega jooksu ajal vestlemine ei tekita raskusi, on jooksutempo südame tugevdamiseks optimaalne.

Treeningu kestus. Jooksutreeningu intensiivsus ja kestus (maht) käivad käsikäes. Suurendades ühte, tuleb teist vähendada. Kui suudad järjest rahulikult joosta 20 minutit, võib öelda, et oled saavutanud oma tervisele vajaliku taseme. Hea tervisliku seisundi saavutamiseks pead jooksma nädalas 3–4 korda, harjutuskorra kestus peaks olema 30–45 minutit.
Kui suudad juba vabalt teha ära sellise jooksutreeningu, võid mõõdukalt suurendada distantsi pikkust ja soovi korral osaleda ka tervisespordi jooksuüritustel. Algaja puhul pole tähtis kilomeetrite hulk, vaid treeningule kulunud aeg.

Nädalane jooksukoormus:
- algaja – 3 korda nädalas, 30 minutit korraga;
- regulaarne jooksja – 3–4 korda, 30–50 minutit;
- harrastussportlane – 4–5 korda, 60 minutit;
- tippsportlane – 6 korda, kuni 120 minutit;
- maailmaklassi sportlane – vähemalt 15–20 tundi
nädalas.

Treeni üksi ja kaaslastega. Sa ei pea küll pidevalt üksinda treenima, kuid pooled oma jooksutreeningutest tee siiski üksi. See aitab mitmel moel – võimaldab järgida plaani, joosta kergelt, tugevalt, vähe, kestvalt, vastavalt enesetundele. Keegi ei sega, sul on võimalik olla oma mõtetega üksi. Samas on jooksmisel kaaslastega ka omad plussid – koos joostes on hea kontrollida tempot ning kaaslased aitavad vastastikku hoida motivatsiooni.

Millal treenida? Soodne aeg on hommikul kell 8.00–10.00, kui organism on ärganud. Lõuna ajal on organismi koormustaluvus madal. Õhtupoolikul kell 16.00–19.00 on jooksmiseks kõige sobivam aeg.

Kus joosta? Jooksutreeningute läbiviimiseks sobivad kõige paremini metsateed või pargirajad, kus on elastne pinnas ja palju puhast, värsket õhku. Ei ole soovitav joosta tiheda liiklusega ning autodega ummistatud maanteedel ja tänavatel.

Jooksu tehnika. Jooksuks sobiva kehaasendi leiad järgmiselt: seisa paigal, jalad õlgade laiuselt, käed all. Tõuse pöidadele, kusjuures jalad, puusa- ja õlavöö on ühel sirgel. Sellest asendist hakka (puusadest „murdumata“) keha ette kallutama. Kui tekib tasakaalu kaotuse, nn ettekukkumise tunne ja pead tegema lühikese sammu selle vältimiseks, saavutad kõige sobivama kehaasendi. See võimaldab ökonoomselt joosta. Sellist asendit on vaja tunnetada ja kinnistada jooksmisel, et see muutuks harjumuslikuks. Vaade peaks jooksu ajal olema suunatud 15–20 m kaugusele ette maapinnale. Käed on küünarliigesest kõverdatud ja liiguvad rinnaku suhtes ette-taha. Käed ja õlavöö tuleb hoida pingevabad, kaasa arvatud sõrmed, mida hoida kergelt kõverdatult.
Jala maha asetamisel puudutab esmalt pinnast pöia eesmine osa. Alles siis tald. Väldi jooksmist üle kanna, mis pidurdab edasiliikumise hoogu ja põrutab jalgu. Joosta ei tohi ka üksnes päkkadel, mis väsitab väga säärelihaseid, kuna need on pidevalt pinges.

Õige jooksujalats. Mugavad jalanõud lisavad meeldivat rahuldust treeningule. Halvad jalanõud aga võivad muuta selle põrguks.
- Osta jooksujalats spordipoest ja kogenud müüja käest. Jooksujalatsi valiku kriteeriumiks ei tohi olla ainult odav hind.
- Jooksujalatsi valimisel tuleb arvestada kehakaalu, treeningute mahtu ja intensiivsust, jalgadega seotud kaebusi.
- Võta kaasa oma vanad jooksujalatsid, sest kulumise järgi saab teada sinu jooksustiili iseärasused ning seda tuleb arvestada uue jooksujalatsi muretsemisel.
- Osta jooksujalats pärast lõunat või õhtul, kuna siis on jalg paisunud ja jalatsid ei osutu hiljem väikeseks.
- Proovi erinevaid mudeleid, hoides neid jalas paar minutit.
- Proovida tuleb jalatseid mõlema jalaga, kuna jalapikkus võib olla erinev, ostmisel tuleb arvestada suurema jalaga.
- Jalats ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas, kanna osa ei tohi suruda Achilleuse kõõlusele.



Maksimaalse hapnikutarbimise tasemed
Subjekt Vanus Mehed(ml/kg/min) Naised(ml/kg/min)
Mittetreenitud 20 – 25 45 39
Aktiivsed 20 – 25 50 43
Treenitud 20 – 25 57 53
Tippsportlased 20 – 25 70 63
Maailmaklass 20 – 25 80+ 70+
Mittetreenitud 40 – 50 36 27
Aktiivsed 40 – 50 46 39
Treenitud 40 – 50 52 44
Veteransportlased 40 – 50 60+ 50+



Pavel Loskutov jooksmisest

Määratle selged eesmärgid

Hoia eesmärgid enda teada. Oma eesmärkidest rääkimine ei aita kaasa nende täitumisele. Tööta jäägitult eesmärkide elluviimise nimel.

Treeni üksi

Meeldib treenida üksi, siis ei sõltu kaaslaste tempost ja saad koormuse reguleerimisel lähtuda organismi hetkeseisundist, eriti lõigutreeningute puhul. Kuid vahelduse mõttes jooksen hea meelega pikki krosse mõnusate jooksusõpradega.

Kilometraaž

Seda ei asenda miski. Kilometraaz`´ on alus, millele ehitatakse saavutused. Jooksen aastas keskmiselt 7000–8000 kilomeetrit.

Kanna häid jooksujalatseid

Jalats peab sobima jalale. Pärast 2002. aasta EM-i vihmas peetud maratonijooksu rändasid mu sussid näitusele. Sain need uuesti kätte enne detsembris peetud Fukuoka maratoni. Kuna jalg polnud nendega harjunud, oli pärast jooksu mõlema jala taldade alt nahk kadunud ja sussid verd täis. Sellest moraal – lase jalal harjuda sussiga ja sussil jalaga.

Lase organismil puhata

Tippjooksja peab endale võimaldama 3–4 nädalase puhkeperioodi aastas. See ei tähenda täielikku puhkust, vaid aktiivset puhkust, mille vältel organism taastab oma energiavarud. Peale maratoni teen taastava toimega treeninguid 3–5 nädalat, sõltuvalt maratonist ja aastaajast.

Treeni normaalses kliimas

Kui sul on suured eesmärgid, pead treenima sellises kliimas, kus on võimalik läbi viia kvaliteetset treeningtööd. Viibin laagrites, sealjuures keskmäestikus, keskmiselt 150–160 päeva aastas.
1999. aasta detsembris jooksin Valgas tempokrossi, väljas oli libe ja jalg libises veidi. Tulemuseks põlvevigastus, jaanuaris operatsioon ja Sydney OM-i aasta esimene pool läks selle tobeda vigastuse nahka.



10 põhjust, miks joosta

1. Jooksmine on tervislik, sest parandab Sinu südame-vereringesüsteemi.
2. Jooksmine on iseenesest lihtne tegevus.
3. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal.
4. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu, juba 30 minutit jooksu pärast pingelist tööpäeva loob hea enesetunde.
5. Jooksmine on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks.
6. Jooksmine parandab enesetunnet, meeleolu ja treenitust.
7. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une.
8. Jooksmine loob hea meeleolu.
9. Jooksmine on võimalik igas vanuses.
10. Jooksmine on parim vahend igavesti nooreks jääda.

pühapäev, 13. september 2009

Tule Lahemaale rogainile!

Järgmisel pühapäeval (20.08) on Lahemaal tulemas vahva 8-tunnine üritus:
http://www.rogain.ee/uudised.php

Seda võib võtta nii nagu ekstreemsporti st võistelda mõisa peale, aga igati tore on ka need 8 tundi lihtsalt metsas jalutada:)

Ametlikult viimane aeg registreeruda on homme - kiiret positiivset reageerimist!

Elen

esmaspäev, 7. september 2009

Kalev Spalt vahva pakkumine

Maraton maratoni maratonni


Ühel säraval augusti hommikul ärkasin teadmisega, et vaja rulluiskudel läbida minu jaoks ennenägematu distants, äraproovimata rajal. Eelneva öö olin niiöelda maganud kolme eesmärgi peal.

Kolm korda võite arvata mis oli esimene eesmärk ja iga kord arvate õigesti – sõita läbi Tartu Rulluisumaratoni 36 km. Teine eesmärk selleks päevaks oli mitte kukkuda. Sobib iseenesest mistahes päevaks. Kolmandat nii hästi enam ei mäleta, aga pakun et see võis olla – teha seda kõike vähem kui 2,5 tunniga. Kuidas mul siis läks?

Lühidalt: läbisin, ei kukkunud, aeg 2 tundi 8 minutit. Selle juurde mõned ilustreerivaid faktid. Kes oskab see kommenteerib.. Päev oli Lõuna-Eestilikult palav ja igas joogistopis kaanisin ära 3-4 topsitäit vedelikku, mis aga kätte saada õnnestus. Üheski rongis püsida ei tulnud välja, liiga kiired rongid minu jaoks. Uisud olid väga hästi määritud – laskumistel võitsin oluliselt kohti. Tõusud oleksid minu poolest võinud olemata olla. Andsin võidud kõik lahkesti tagasi ja kuhjaga peale ka. Lõppkokkuvõttes tuli koht tagant poolt esimese saja sisse, kui mälu ei peta siis 725.
Kõik eesmärgid täidetud ja ise väga rahul!

JCI Spordiklubi oli sel päeval väljas esindusliku delegatsiooniga. Minust oluliselt vähem aega raja läbimiseks kulus Ottil, Arvil, Pillel, … Võidumees oli Moreno Alfredo Venetsuelast ajaga 1:01:15.9


Nägudeni Berliinis, Triin A

JCI Paide kutsub 4. oktoobril Paide-Türi Rahvajooksule


Ahoi spordifännid



Mul on hea meel kutsuda kõiki JCI liikmeid Paidesse sportima.

4. oktoobril toimub juba 28. korda Paide-Türi Rahvajooks.

Tore selle kõige juures on veel see, et suur osa selle projekti juhtivatest jõududest on JCI Paide liikmed.

Projektijuht - Urmas (Treas. 2009)

Sekretariaadi juht - Taimi (EVP 2009)

Tseremooniameister Janno (VP 2009)

Helindab Meelis Välimäe, ja majandustiimis lööb kaasa Enno Vaab.



Lisainfot leiad www.rahvajooks.ee.

Kõik vähemalt 15 liikmelised kostümeeritud tiimid saavad auhinnaks kringli. Seega kostüümid selga ja teeme JCI Järvamaal nähtavaks.

Kui saate, andke teada ka oma koja liikmetele.



JCI Paide EVP

Taimi Ainjärv

5039159

neljapäev, 3. september 2009

Tartu Rattamaraton toimub juba 20 september


Head Rattasõbrad,

Tartu Rattamaraton toimub juba 20 september. Olen kuulnud jutte, et päris mitmed JCI-kad on sinna minemas;)

Anna palun märku ka oma minekust mulle, et saaksime välja panna ka JCI Spordiklubi tiimi.

Selleks pole vaja teha sul muud ,kui saata hiljemalt 13. 09.09 e-mail: pille.muni@gmail.com oma nime, isikukoodi, distantsi ja elukohaga.

Lisaks on seltsis kindlasti ka segasem. Võibolla keegi võtab nõuks ka sauna nt pakkuda;)??? Sellest võiks kindlasti märku anda:)

Pille

kolmapäev, 2. september 2009

JCI Rannavolle 2009


Tere sporsisõbrad!

JCI Rannavolle turniir selleks korraks selja taga, oli igati lõbus üritus. Isegi vanajumal taevas säästis meid :)

Turniir sai läbi vaevu enne päikseloojangut ja liivasematele lõppes õhtu kuumas Nõmme saunas!

Mõned faktid......

Mõõtu võtsid 10 võistkonda 35 tubli sportlasega:)

Esindatud oli: JCI Tallinn, JCI Toompea, JCI Toomemäe, GO Koda, E Koda, JCI Rapla.


Tulemused:

I koht: JCI Tallinn - Maris Valma, Rando Rannus, Andri Jõema

II koht: JCI Rapla - Ursula Muddi, Kadi Muddi, Radek Küttis, Erki Tammenurm, Jaanus Peets

III koht: JCI Tallinn II - Lea Saapar, Evelin Merilainen, Martin Raud, Tarmo Saremat


Parim naismängija - Maris Valma


Parim meesmängija - Andri Jõema


Turniiri toetasid: A le Coq, DPD, Eesti Ekspress, Reklaamikink ja LHV


PS1. - väljakule unustati valge pusa, must( mustavärvi:)) t-särk, mootoriõli ja filtri arve. Kes tunnistab omaks, siis palun sellest korraldajaid informeerida!


PS2. - kinkekaartide saajatel palume vajadusel korraldajatega ühendust võtta, et auhind tellimuseks vormistada


PS3. - kui keegi meie tublidest fotograafidest otustab pildid üles ripudada( see on tegelikult kohustuslik), siis palun informeerida korraldajaid piltide asukohast.


Kohtumiseni järgmisel aastal,

Tarmo Saremat & Martin Raud

neljapäev, 27. august 2009

Müüa 1pilet Berliini jooksumaratonile

Kui kellelgi oli plaan minna Berliini 42km marthonile siis on pakkuda 1 maratonikoht.

Helista, kui soovid rohkem infot, tel 5067731

kolmapäev, 12. august 2009

Vaba koht Berliini rulluisumaratonile

Kallis Spordisõber,

Hea võimalus on veel lüüa meiega Berliini tuleku osas kampa. Nimelt on üle üks rulluisumaratonil osalemise koht.

Kellel huvi võtku ühendust info saamiseks, kas minuga pille.muni@gmail.com või otse maratonikoha omanikuga Riina Mäesalu 53 439 703.


terv

Pille

teisipäev, 11. august 2009

Tere Hiiumaa- ehk rattamatk Hiiumaale

Kallid Rattamatkasõbrad,

juba 20 august stardime Hiiumaale;);) ja meid on esialgsete arvutuste kohaselt ca 20;)


Alljärgnevalt jagame veidi mõtteid, mis toimuma hakkab. Täiendame veel lähipäevil.

1. matkapäev


Praam randub Heltermaa sadamas. Võtame suuna Pühalepa kirikule

Pühalepa kirik - Hiiumaa vanim kirik, ehitatud 13. sajandil. Pühalepa kirik on ühelööviline, ehitatud gooti stiilis.

Kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit.


Jätkame suunas

Suuremõisa loss
- härrastemaja on ehitatud aastail 1755 – 1760 krahvinna Ebba–Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhooneid valmisid 1772. aastal. Lossi väärtus on ehituse puhas barokk–rokokoo stiil. Enne matka kohustuslik kirjandus: Herman Sergo :)
„Randröövel“ – tegevus toimub Suuremõisa lossis.

Mõisaõuest välja sõites võtame suuna Kärdlale ehk otse üle Heltermaa - Käina maantee. Umbes 4,5 km pärast osutab viit Suursadamale.

Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana (Serle Ham) 1593. a. Praegu on Suursadam tuntud laevaehitus-, laevaremondi-, kala- ja külalissadamana. Saab tutvuda kogu sadama territooriumi, paadiehituse ja laevaremondiga ning külastada ajalootuba.
Soovi korral võib käia ka lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt merre ulatub. Neemel on rannarootslaste eeskujul lapitud kivilabürint.

Kukka kivi (matkarajalt 3,5 km) - Hiiumaa suurim rändrahn (pikkus 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 m). Päritolult on see Ahvenamaa rabakivi, mille jättis siia taganev jää. Eestis suuruselt viies kivi.
Palasest Kärdlani ca 6 km

1. variant lõuna söömiseks Rannapaargu kohvik www.rannapaargu.ee mis asub Kärdla rannas ning kust avaneb kaunis vaade merele.

Kärdla linna suundume Ristimäele. Esialgu olnud Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.

Reigi kirik (Pihtla külas)
Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.


Edasi suundume Kõrgessaare mõisasüdamesse.


2. variant lõunat süüa on maakivist Viinaköögis. .

Edasi võtame suuna Kõpu poolsaarele. Paari km pärast jõuame Luidjale, kus asub kena liivarand. Võimalik teha ujumispaus. Luidjal läheb tee kaheks, valime vasakpoolse tee (otsem), järgmisel teelahkmel (asfalttee, metsateed ei lähe arvesse) keerame paremale – suund Kõpu poolsaarele.


Sihtpunkt Tooma talu –meie ööbimispaik:)



2. Matkapäev

Võtame suuna tagasi põhja, et minna lähemalt tutvuma Kõrgessaare ja Tahkuna piirkonnaga.

Reigi küla põhjatippu (Kootsaare poolsaarele) oma koduõuele ehitas Jaan Alliksoo lapsepõlvenostalgiast ajendatuna 31,4 meetri kõrguse Eiffeli torni vähendatud koopia.

Sõidame Koostaare poolsaare lõppu – Kootsaare ninna:)
Pöördume tagasi Reigi külla, suurelt teelt keerame vasakule (suund Kärdlale). Ca 1,2 km sõitu ja siis esimeselt ristuvalt teelt taas vasakule. Tulevad reas külad: Ogandi, Mangu, Kauste, Meelste ja jõuame Tahkuna tuletornini. See on laternaruumi ja rõduga valge kooniline metalltorn. Torni kõrgus on 43 m. Tuli on nähtav 12 meremiili. Tule kõrgus merepinnast 43 m
Tahkuna poolsaarel on ka veel Tahkuna kivilabürint.

Tahkuna militaarobjektid:
Peeter Suure merekindluse patarei, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50

Sümbolite (IV-130/50) tähendus rannakaitsepatarei nimes:
IV – relvade arv patareis. Kokku oli Tahkuna rannakaitsepatareis nr. 26 neli suurtükki
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.
Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised: kahuriõu varjendiga (4 tükki), suur tulejuhtimistorn komandopunkriga, väike tulejuhtimistorn ja majutusvarjend.
Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht.
Tahkuna poolsaarel asub ka Hiiumaa militaarmuuseum.

Tahkuna poolsaar läbisõidetud pöördume tagasi Kõpu poolsaarele. Kõpu Tuletorni viida juures paremale pööramise järel tuleb valida vasakule, üles mäkke suunduv tee.
Kõpu tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Ronime torni otsa.
Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531.
Kõpu tuletorni jalamil asub kohvik, mis on avatud iga päev 10.00-21.00

Kõpu külas asuv pood on avatud teisipäevast laupäevani kella 10.00-17.00
Kalana külas asub Hüti klaasikoda, soovi korral saame külastada.

Ristna tuletorn – asub Kõpu poolsaare läänetipus Põhja-Ristna neeme lähedal (9 km kaugusel Kõpu tuletornist).
Tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele. Tuletorn monteeriti kokku 1874. aastal Pariisis valmistatud detailidest. 1915. aastal I maailmasõja käigus sai tuletorn vigastada ning 5 aastat hiljem tuletorn remonditi, mille käigus muudeti tunduvalt tema välimust.
Ristna tuletorni juures asub Baar Baron, avatud 10.00-19.00.

Ristnas asus ka rannapatarei BS-42 (IV-130/50) (aug. 1940 - 16. okt. 1941).
Rannapatarei BS-.... (III-130/50) Ristnas (1944 - 1955).
Väidetavalt on samas asunud ka Peeter Suure merekindluse patarei, aga see võib olla segiajamine Hirmuste patareiga. Ristnas asuvad ka kasarmud, mis olid kasutusel kuni 1993. aastani.


Põhja-Ristna ninas asub Surfiparadiis. Vaba kava päikeseloojanguni.

Päikeseloojangu vaatamine Lõuna-Ristna ninas.



3. Matkapäev

Võtame suuna itta.
Viitasoo – Nõmme – Mardihansu – Jõesuu. Peale

Käina lahe kaldale, jääb Orjaku linnuvaatlustorn.

Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda Orjaku loodusrajale (pikkus 1,5 km). Siin pesitseb koos metsalinnustikuga peaaegu sada linnuliiki, läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat uju- ja sukelparti. Huvitavamateks pesitsejateks on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas.

Edasi sõites on paremal Orjaku sadam. Edasi sõites endise mõisa hooned, park ja Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja. Eksponaadid annavad ülevaate ajaloost, etnograafiast, tööstusest, loodusest – kõigest, mis on seotud Hiiumaa ja hiidlastega.

Edasi mööda kruusateed üles mäkke ja pöörata paremale – Sääretirbile. Mööda Sääremäge jõuame Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on nimetatud mitmeti: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp See on umbes kahe kilomeetri pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.



Tirbilt tagasi tulles pöörake paremale, kus peagi suunab viit teid Kassari kabeli ja surnuaia poole. Tee peale peaks jääma ka Vetsi Tall – hea koht lõunapausiks.

Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abikirik on armsalt romantilise ilmega ehitis. Kui jõuame Kklastame vana villavabrikut Hiiu Vill, mis on nagu töötav muuseum.

Käinast hoiame suuna Heltermaa suunas. Kui aega ja tahtmist on võime pärast Suuremõisat pöörata Sarvele. Nautida saab kaunist loodust ja Sarve loopealseid. Kaevatsi laiule saab minna jala, läbi vee:)
Suundume Heltermaa sadamasse, praamisõit mandrile.

Täiendame jooksvalt;)

Pille& Kaie