 |
| Tristar111 stardis |
Kuvatud on postitused sildiga Jalgratas. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Jalgratas. Kuva kõik postitused
teisipäev, 9. august 2011
Triatlon tapab majas ja aias
kolmapäev, 22. september 2010
“Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa”
Kui Pille palus mul kirjutada blogisse mõni sõna rattasõidust ja Tartu rattamaratonist (TRM) sellises inspireerivas vormis, siis jäin esimese hooga mõttesse… kuidas anda edasi neid emotsioone, nii et maratonist tuleviku vormis mõtleja blogi lugedes mõistaks MIKS me seda teeme. Kindlasti ka mõni maratoni läbinu võib mõelda, et MIKS ma seda tegin, kuid olgu öeldud et aeg läheb valu jääb :)
Sport on kogemuslik. Kui seda ise ei koge, siis pole võimalik saada aru tunnetest mis valitsevad sind enne starti, võistlusel ning peale katsumust… aga panen mõned mõtted kirja, äkki lugejad sooviksid seda ikkagi ise kogeda.
pühapäev, 5. september 2010
Spordiklubi rattamatk 2010
Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean ma alustama sellest, et saabus ettepanek spordiklubi direktorilt osa võtta amatöör-sportlikust rattamatkast, mis pidi päädima ohtra suitsulestade vitsutamise ja kõva leiliviskamisega. Tour de France ja Õlletoobri ristsugutis tundus olevat just see üritus, mis selle aasta treeningkalendrisse sobiks. Pille kirjelduse kohaselt „läks eelmisel aastal kohe parajaks andmiseks ja kogu matk on üsna konkreetne uhamine“. Sobib!
kolmapäev, 25. august 2010
Rattasõidu koolitus 6. septembril 2010 kell 18.00 kesklinnas
Hea Spordisõber,
Ootan Sind 6. septembril kell 18.00 rattasõidu koolitusele.
Koolitust viib läbi Indrek Rannama (sünd. 1975) – sporditeaduste magister (2004) ja kasvatusteaduste doktorant, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi teadur.
Koolituse käigus tutvustab Indrek rattasõiduks vaja minevat varustust ja ratta (sõitja järgi) seadistamist, rattasõidu tehnikat ja grupisõidu oskuste tähtsamaid aspekte, rattasõidu treeningu (võistlemise) eripärasid võrreldes teiste vastupidavusaladega ning ülevaadet rattasõidu treeninguga kaasnevatest ohtudest (traumad, vigastused, ületreening).
Lisainfo Indrek Rannamaa kohta:
· Aastast 1995 tegev jalgrattaspordi treenerina (hetkel omab kõrgeimat ehk 5. kutsekvalifikatsiooni taset) – juhendanud selle aja jooksul nii noor-, harrastus, kui eliitsportlasi.
· Lektoriks mitmetel kursustel ja koolitustel ning avaldanud jalgrattaspordi alaseid teaduslikke publikatsioone ja treenerikoolituse õpiku. EJL-i treenerite nõukogu ja treenerite kutsekomisjoni liige.
· Tegevrattur aastast 1988 kuni käesoleva hetkeni, tulnud eliitklassis kolmekordseks Eesti meistriks (viimati aastal 2009) ja mitmekordseks medaliomanikuks erinevatel maanteesõidu aladel ning kuulunud Eesti rahvuskoondisesse.
Osavõtutasu 75.- (JCI Spordiklubi liikmetele)/100.- (külalistele)
Kohtade arv on piiratud!
reede, 26. märts 2010
Harrastussportlaste koolitussarja I koolitus: jalgratta treening
Leidsin Tallinna Ülikooli lehelt huvitava koolituseinfo:
"Tea rohkem – treeni tõhusamalt!"
Tallinna Ülikool ootab kõiki harrastussportlasi, juhendajaid ja teisi huvilisi osalema uuel koolitussarjal.Sarja eesmärgiks on:
- tõsta teadlikkust konkreetse spordialaga tegelemiseks;
- omandada teadmised spordiala metoodikast, tehnikast ja taktikast;
- õppida teadmisi ka praktikas kasutama.
Koolituse eesmärgiks on õppida tundma treeningule eelnevaid ja sellega kaasnevaid tegevusi, treeningute metoodika planeerimist, kehalise võimete arendamist, testimist, rattasõidu tehnikat ja taktikat. Teadmised omandatakse ka ratta hooldusest ja varustusest.Koolitaja:
Indrek Rannama, Tallinna Ülikooli Sporditeaduste ja treeningõpetuse osakonna teadur. Indrek Rannama on lisaks ka jalgrattaspordi treener ja juhendanud nii algajaid noorsportlasi kui ka profisportlasi.
Indrek Rannama, Tallinna Ülikooli Sporditeaduste ja treeningõpetuse osakonna teadur. Indrek Rannama on lisaks ka jalgrattaspordi treener ja juhendanud nii algajaid noorsportlasi kui ka profisportlasi.
Koolitusel on võimalik saada infot ka töö-ja sooritusvõime testimise kohta Tallinna Ülikooli Kinesioloogia uuringute keskuses.
Koolituse toimumiskoht: Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudis, Tondi 55 (II korrus, auditoorium 210)
Koolituse toimumise aeg: 6. aprill, kell 18.30. – 21.00 (järgnevad kohtumised toimuvad 12. ja 20. aprill)
Koolituse osalustasu: 100 krooni kord (ei lisandu km), tasuda saab sularahas ja kohapeal.
Lisainfo ja registreerimine:
Katrin Soidra-Zujev
Rekreatsiooniteaduste osakond, koolituse projektijuht
E-post: katrin.soidra-zujev@tlu.ee
Katrin Soidra-Zujev
Rekreatsiooniteaduste osakond, koolituse projektijuht
E-post: katrin.soidra-zujev@tlu.ee
reede, 15. jaanuar 2010
esmaspäev, 14. september 2009
Tartu Rattamaraton& Saun
Tere sportlikud JCI-kad!
JCI Sporiklubil on hea meel informeerida, et 20.septembril on tulemas 12 Tartu rattamaraton.Registreerime JCI Spordiklubi ka meeskondlikku arvestusse, anna märku oma minekust pille.muni@gmail.com
Et peale maratoni ei jääks lihased väga valusaks, on kõik JCI-kad peale sõitu oodatud sauna ja muljetama sõidu elamusi Tartu koja liikme Andres Paasi juurde:)
Kui on kaugelt tulijatel soov tulla kohale varem ja laupäeva õhtul ööbida, siis palun kaasa võtta ka tekk, padi ja lina. Usun, et täispuhutavaid madratseid jätkub:)
Elan Tartust 4,5km, allpool on toodud link, kui see ei tööta siis delfi kaardiotsingult "männisalu 9" leiate maja ilusti üles.
http://kaart.otsing.delfi.ee/?lang=et&p=n&c=web&q=&d_top_search_button.x=53&d_top_search_button.y=9
Palun tulekust eelnevalt informeerida meili teel.
Lisainfot võib küsida
paas914@hotmail.com
või
tel. 5175914
Tervitades
Andres Paas
JCI Sporiklubil on hea meel informeerida, et 20.septembril on tulemas 12 Tartu rattamaraton.Registreerime JCI Spordiklubi ka meeskondlikku arvestusse, anna märku oma minekust pille.muni@gmail.com
Et peale maratoni ei jääks lihased väga valusaks, on kõik JCI-kad peale sõitu oodatud sauna ja muljetama sõidu elamusi Tartu koja liikme Andres Paasi juurde:)Kui on kaugelt tulijatel soov tulla kohale varem ja laupäeva õhtul ööbida, siis palun kaasa võtta ka tekk, padi ja lina. Usun, et täispuhutavaid madratseid jätkub:)
Elan Tartust 4,5km, allpool on toodud link, kui see ei tööta siis delfi kaardiotsingult "männisalu 9" leiate maja ilusti üles.
http://kaart.otsing.delfi.ee/?lang=et&p=n&c=web&q=&d_top_search_button.x=53&d_top_search_button.y=9
Palun tulekust eelnevalt informeerida meili teel.
Lisainfot võib küsida
paas914@hotmail.com
või
tel. 5175914
Tervitades
Andres Paas
teisipäev, 11. august 2009
Tere Hiiumaa- ehk rattamatk Hiiumaale
Kallid Rattamatkasõbrad,
juba 20 august stardime Hiiumaale;);) ja meid on esialgsete arvutuste kohaselt ca 20;)
Alljärgnevalt jagame veidi mõtteid, mis toimuma hakkab. Täiendame veel lähipäevil.
1. matkapäev
Praam randub Heltermaa sadamas. Võtame suuna Pühalepa kirikule
Pühalepa kirik - Hiiumaa vanim kirik, ehitatud 13. sajandil. Pühalepa kirik on ühelööviline, ehitatud gooti stiilis.
Kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit.
Jätkame suunas
Suuremõisa loss - härrastemaja on ehitatud aastail 1755 – 1760 krahvinna Ebba–Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhooneid valmisid 1772. aastal. Lossi väärtus on ehituse puhas barokk–rokokoo stiil. Enne matka kohustuslik kirjandus: Herman Sergo :)
„Randröövel“ – tegevus toimub Suuremõisa lossis.
Mõisaõuest välja sõites võtame suuna Kärdlale ehk otse üle Heltermaa - Käina maantee. Umbes 4,5 km pärast osutab viit Suursadamale.
juba 20 august stardime Hiiumaale;);) ja meid on esialgsete arvutuste kohaselt ca 20;)
Alljärgnevalt jagame veidi mõtteid, mis toimuma hakkab. Täiendame veel lähipäevil.
1. matkapäev
Praam randub Heltermaa sadamas. Võtame suuna Pühalepa kirikule
Pühalepa kirik - Hiiumaa vanim kirik, ehitatud 13. sajandil. Pühalepa kirik on ühelööviline, ehitatud gooti stiilis.
Kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit.
Jätkame suunas
Suuremõisa loss - härrastemaja on ehitatud aastail 1755 – 1760 krahvinna Ebba–Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhooneid valmisid 1772. aastal. Lossi väärtus on ehituse puhas barokk–rokokoo stiil. Enne matka kohustuslik kirjandus: Herman Sergo :)
„Randröövel“ – tegevus toimub Suuremõisa lossis.
Mõisaõuest välja sõites võtame suuna Kärdlale ehk otse üle Heltermaa - Käina maantee. Umbes 4,5 km pärast osutab viit Suursadamale. Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana (Serle Ham) 1593. a. Praegu on Suursadam tuntud laevaehitus-, laevaremondi-, kala- ja külalissadamana. Saab tutvuda kogu sadama territooriumi, paadiehituse ja laevaremondiga ning külastada ajalootuba.
Soovi korral võib käia ka lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt merre ulatub. Neemel on rannarootslaste eeskujul lapitud kivilabürint.
Kukka kivi (matkarajalt 3,5 km) - Hiiumaa suurim rändrahn (pikkus 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 m). Päritolult on see Ahvenamaa rabakivi, mille jättis siia taganev jää. Eestis suuruselt viies kivi.
Palasest Kärdlani ca 6 km
1. variant lõuna söömiseks Rannapaargu kohvik www.rannapaargu.ee mis asub Kärdla rannas ning kust avaneb kaunis vaade merele.
Kärdla linna suundume Ristimäele. Esialgu olnud Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.
Reigi kirik (Pihtla külas)
Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.
Edasi suundume Kõrgessaare mõisasüdamesse.
2. variant lõunat süüa on maakivist Viinaköögis. .
Edasi võtame suuna Kõpu poolsaarele. Paari km pärast jõuame Luidjale, kus asub kena liivarand. Võimalik teha ujumispaus. Luidjal läheb tee kaheks, valime vasakpoolse tee (otsem), järgmisel teelahkmel (asfalttee, metsateed ei lähe arvesse) keerame paremale – suund Kõpu poolsaarele.
Sihtpunkt Tooma talu –meie ööbimispaik:)
2. Matkapäev
Võtame suuna tagasi põhja, et minna lähemalt tutvuma Kõrgessaare ja Tahkuna piirkonnaga.
Reigi küla põhjatippu (Kootsaare poolsaarele) oma koduõuele ehitas Jaan Alliksoo lapsepõlvenostalgiast ajendatuna 31,4 meetri kõrguse Eiffeli torni vähendatud koopia.
Sõidame Koostaare poolsaare lõppu – Kootsaare ninna:)
Pöördume tagasi Reigi külla, suurelt teelt keerame vasakule (suund Kärdlale). Ca 1,2 km sõitu ja siis esimeselt ristuvalt teelt taas vasakule. Tulevad reas külad: Ogandi, Mangu, Kauste, Meelste ja jõuame Tahkuna tuletornini. See on laternaruumi ja rõduga valge kooniline metalltorn. Torni kõrgus on 43 m. Tuli on nähtav 12 meremiili. Tule kõrgus merepinnast 43 m
Tahkuna poolsaarel on ka veel Tahkuna kivilabürint.
Tahkuna militaarobjektid: Peeter Suure merekindluse patarei, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50
Sümbolite (IV-130/50) tähendus rannakaitsepatarei nimes:
IV – relvade arv patareis. Kokku oli Tahkuna rannakaitsepatareis nr. 26 neli suurtükki
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.
Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised: kahuriõu varjendiga (4 tükki), suur tulejuhtimistorn komandopunkriga, väike tulejuhtimistorn ja majutusvarjend.
Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht.
Tahkuna poolsaarel asub ka Hiiumaa militaarmuuseum.
Tahkuna poolsaar läbisõidetud pöördume tagasi Kõpu poolsaarele. Kõpu Tuletorni viida juures paremale pööramise järel tuleb valida vasakule, üles mäkke suunduv tee.
Kõpu tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Ronime torni otsa.
Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531.
Kõpu tuletorni jalamil asub kohvik, mis on avatud iga päev 10.00-21.00
Kõpu külas asuv pood on avatud teisipäevast laupäevani kella 10.00-17.00
Kalana külas asub Hüti klaasikoda, soovi korral saame külastada.
Ristna tuletorn – asub Kõpu poolsaare läänetipus Põhja-Ristna neeme lähedal (9 km kaugusel Kõpu tuletornist).
Tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele. Tuletorn monteeriti kokku 1874. aastal Pariisis valmistatud detailidest. 1915. aastal I maailmasõja käigus sai tuletorn vigastada ning 5 aastat hiljem tuletorn remonditi, mille käigus muudeti tunduvalt tema välimust.
Ristna tuletorni juures asub Baar Baron, avatud 10.00-19.00.
Ristnas asus ka rannapatarei BS-42 (IV-130/50) (aug. 1940 - 16. okt. 1941).
Rannapatarei BS-.... (III-130/50) Ristnas (1944 - 1955).
Väidetavalt on samas asunud ka Peeter Suure merekindluse patarei, aga see võib olla segiajamine Hirmuste patareiga. Ristnas asuvad ka kasarmud, mis olid kasutusel kuni 1993. aastani.
Põhja-Ristna ninas asub Surfiparadiis. Vaba kava päikeseloojanguni.
Päikeseloojangu vaatamine Lõuna-Ristna ninas.
3. Matkapäev
Võtame suuna itta.
Viitasoo – Nõmme – Mardihansu – Jõesuu. Peale
Käina lahe kaldale, jääb Orjaku linnuvaatlustorn.
Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda Orjaku loodusrajale (pikkus 1,5 km). Siin pesitseb koos metsalinnustikuga peaaegu sada linnuliiki, läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat uju- ja sukelparti. Huvitavamateks pesitsejateks on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas.
Edasi sõites on paremal Orjaku sadam. Edasi sõites endise mõisa hooned, park ja Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja. Eksponaadid annavad ülevaate ajaloost, etnograafiast, tööstusest, loodusest – kõigest, mis on seotud Hiiumaa ja hiidlastega.
Edasi mööda kruusateed üles mäkke ja pöörata paremale – Sääretirbile. Mööda Sääremäge jõuame Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on nimetatud mitmeti: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp See on umbes kahe kilomeetri pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tirbilt tagasi tulles pöörake paremale, kus peagi suunab viit teid Kassari kabeli ja surnuaia poole. Tee peale peaks jääma ka Vetsi Tall – hea koht lõunapausiks.
Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abikirik on armsalt romantilise ilmega ehitis. Kui jõuame Kklastame vana villavabrikut Hiiu Vill, mis on nagu töötav muuseum.
Käinast hoiame suuna Heltermaa suunas. Kui aega ja tahtmist on võime pärast Suuremõisat pöörata Sarvele. Nautida saab kaunist loodust ja Sarve loopealseid. Kaevatsi laiule saab minna jala, läbi vee:)
Suundume Heltermaa sadamasse, praamisõit mandrile.
Täiendame jooksvalt;)
Pille& Kaie
Soovi korral võib käia ka lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt merre ulatub. Neemel on rannarootslaste eeskujul lapitud kivilabürint.
Kukka kivi (matkarajalt 3,5 km) - Hiiumaa suurim rändrahn (pikkus 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 m). Päritolult on see Ahvenamaa rabakivi, mille jättis siia taganev jää. Eestis suuruselt viies kivi.
Palasest Kärdlani ca 6 km
1. variant lõuna söömiseks Rannapaargu kohvik www.rannapaargu.ee mis asub Kärdla rannas ning kust avaneb kaunis vaade merele.
Kärdla linna suundume Ristimäele. Esialgu olnud Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.
Reigi kirik (Pihtla külas)
Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.
Edasi suundume Kõrgessaare mõisasüdamesse.
2. variant lõunat süüa on maakivist Viinaköögis. .
Edasi võtame suuna Kõpu poolsaarele. Paari km pärast jõuame Luidjale, kus asub kena liivarand. Võimalik teha ujumispaus. Luidjal läheb tee kaheks, valime vasakpoolse tee (otsem), järgmisel teelahkmel (asfalttee, metsateed ei lähe arvesse) keerame paremale – suund Kõpu poolsaarele.
Sihtpunkt Tooma talu –meie ööbimispaik:)
2. Matkapäev
Võtame suuna tagasi põhja, et minna lähemalt tutvuma Kõrgessaare ja Tahkuna piirkonnaga.
Reigi küla põhjatippu (Kootsaare poolsaarele) oma koduõuele ehitas Jaan Alliksoo lapsepõlvenostalgiast ajendatuna 31,4 meetri kõrguse Eiffeli torni vähendatud koopia.
Sõidame Koostaare poolsaare lõppu – Kootsaare ninna:)
Pöördume tagasi Reigi külla, suurelt teelt keerame vasakule (suund Kärdlale). Ca 1,2 km sõitu ja siis esimeselt ristuvalt teelt taas vasakule. Tulevad reas külad: Ogandi, Mangu, Kauste, Meelste ja jõuame Tahkuna tuletornini. See on laternaruumi ja rõduga valge kooniline metalltorn. Torni kõrgus on 43 m. Tuli on nähtav 12 meremiili. Tule kõrgus merepinnast 43 m
Tahkuna poolsaarel on ka veel Tahkuna kivilabürint.
Tahkuna militaarobjektid: Peeter Suure merekindluse patarei, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50
Sümbolite (IV-130/50) tähendus rannakaitsepatarei nimes:
IV – relvade arv patareis. Kokku oli Tahkuna rannakaitsepatareis nr. 26 neli suurtükki
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.
Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised: kahuriõu varjendiga (4 tükki), suur tulejuhtimistorn komandopunkriga, väike tulejuhtimistorn ja majutusvarjend.
Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht.
Tahkuna poolsaarel asub ka Hiiumaa militaarmuuseum.
Tahkuna poolsaar läbisõidetud pöördume tagasi Kõpu poolsaarele. Kõpu Tuletorni viida juures paremale pööramise järel tuleb valida vasakule, üles mäkke suunduv tee.
Kõpu tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Ronime torni otsa.
Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531.
Kõpu tuletorni jalamil asub kohvik, mis on avatud iga päev 10.00-21.00
Kõpu külas asuv pood on avatud teisipäevast laupäevani kella 10.00-17.00
Kalana külas asub Hüti klaasikoda, soovi korral saame külastada.
Ristna tuletorn – asub Kõpu poolsaare läänetipus Põhja-Ristna neeme lähedal (9 km kaugusel Kõpu tuletornist).
Tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele. Tuletorn monteeriti kokku 1874. aastal Pariisis valmistatud detailidest. 1915. aastal I maailmasõja käigus sai tuletorn vigastada ning 5 aastat hiljem tuletorn remonditi, mille käigus muudeti tunduvalt tema välimust.
Ristna tuletorni juures asub Baar Baron, avatud 10.00-19.00.
Ristnas asus ka rannapatarei BS-42 (IV-130/50) (aug. 1940 - 16. okt. 1941).
Rannapatarei BS-.... (III-130/50) Ristnas (1944 - 1955).
Väidetavalt on samas asunud ka Peeter Suure merekindluse patarei, aga see võib olla segiajamine Hirmuste patareiga. Ristnas asuvad ka kasarmud, mis olid kasutusel kuni 1993. aastani.
Põhja-Ristna ninas asub Surfiparadiis. Vaba kava päikeseloojanguni.
Päikeseloojangu vaatamine Lõuna-Ristna ninas.
3. Matkapäev
Võtame suuna itta.
Viitasoo – Nõmme – Mardihansu – Jõesuu. Peale
Käina lahe kaldale, jääb Orjaku linnuvaatlustorn.
Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda Orjaku loodusrajale (pikkus 1,5 km). Siin pesitseb koos metsalinnustikuga peaaegu sada linnuliiki, läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat uju- ja sukelparti. Huvitavamateks pesitsejateks on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas.
Edasi sõites on paremal Orjaku sadam. Edasi sõites endise mõisa hooned, park ja Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja. Eksponaadid annavad ülevaate ajaloost, etnograafiast, tööstusest, loodusest – kõigest, mis on seotud Hiiumaa ja hiidlastega.
Edasi mööda kruusateed üles mäkke ja pöörata paremale – Sääretirbile. Mööda Sääremäge jõuame Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on nimetatud mitmeti: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp See on umbes kahe kilomeetri pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tirbilt tagasi tulles pöörake paremale, kus peagi suunab viit teid Kassari kabeli ja surnuaia poole. Tee peale peaks jääma ka Vetsi Tall – hea koht lõunapausiks.
Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abikirik on armsalt romantilise ilmega ehitis. Kui jõuame Kklastame vana villavabrikut Hiiu Vill, mis on nagu töötav muuseum.
Käinast hoiame suuna Heltermaa suunas. Kui aega ja tahtmist on võime pärast Suuremõisat pöörata Sarvele. Nautida saab kaunist loodust ja Sarve loopealseid. Kaevatsi laiule saab minna jala, läbi vee:)
Suundume Heltermaa sadamasse, praamisõit mandrile.
Täiendame jooksvalt;)
Pille& Kaie
reede, 15. mai 2009
kolmapäev, 22. aprill 2009
ELION ESTONIAN CUP 2009
I etapp Viljandis juba 3.-ndal mail ehk sportlik nädalalõpp
Vaid 8 päeva on jäänud Viljandi ühe olulisema sportliku nädalavahetuseni. 1. mail joostakse ümber Viljandi järve ning kaks päeva hiljem antakse start Mulgi Rattamaratonile.
2008. aastal oli Mulgi maratoni kõikides startides kokku ligi 2000 ratturit. Sel aastal loodetakse püstitada uut osalejate rekordit. Kõik JCI rattahullud:) anname oma panuse.
Osavõtjate registreerimine Mulgi Rattamaratonile interneti vahendusel Sportinfo koduleheküljel: www.sportinfo.ee kuni 29. aprilli kella 24.00-ni.
HIND: 23.04 - 29.04.2009 375 EEK ja kohapeal 500 EEK
Ootan kõiki rattahuvilisi kevadisse Viljandisse!
Kohtume Stardikoridoris :)
Vaid 8 päeva on jäänud Viljandi ühe olulisema sportliku nädalavahetuseni. 1. mail joostakse ümber Viljandi järve ning kaks päeva hiljem antakse start Mulgi Rattamaratonile.
Igaaastane rattahooaja avaetapp toimub siis Mulgimaal 3.-ndal mail, kus on võimalik läbida maratoni rada 60 km või poolmaratoni rada 35 km.
Kes veel ei tea, mida kujutab endast Elion Estonian Cup, siis siit leiate tutvumiseks lingi: http://www.sportinfo.ee/estoniancup/task/txt/tid/5397/
Kes veel ei tea, mida kujutab endast Elion Estonian Cup, siis siit leiate tutvumiseks lingi: http://www.sportinfo.ee/estoniancup/task/txt/tid/5397/
2008. aastal oli Mulgi maratoni kõikides startides kokku ligi 2000 ratturit. Sel aastal loodetakse püstitada uut osalejate rekordit. Kõik JCI rattahullud:) anname oma panuse.
Osavõtjate registreerimine Mulgi Rattamaratonile interneti vahendusel Sportinfo koduleheküljel: www.sportinfo.ee kuni 29. aprilli kella 24.00-ni.
HIND: 23.04 - 29.04.2009 375 EEK ja kohapeal 500 EEK
Ratturikiivri kandmine on kohustuslik kõigil distantsidel!
Mulgi Rattamaraton juhatab sisse tänavuse rattahooaja ja on Elion Estonian Cup 8. etapilise rattasarja avavõistluseks ning juba järgmised sarivõistlused tulemas:
16.05.2009 Rõuge Rattamaraton
06.06.2009 Tallinna Rattamaraton, mis toimub Aegviidus
04.07.2009 Kalevipoja Rattamaraton, mis toimub Jõgeval
25.07.2009 Elva Rattamaraton
01.08.2009 Otepää Rattamaraton
16.08.2009 Rakke Rattamaraton
12.09.2009 Jõulumäe Rattamaraton, mis toimub Pärnumaal
Kui tänase päeva jooksul leidub viis huvilist kogu sarjas osalemiseks, paneme välja ka JCI Spordiklubi meeskonna. Anna kiirelt märku sibul7@hotmail.com Samalt e-maili aadressilt täpsem info.
Mulgi Rattamaraton juhatab sisse tänavuse rattahooaja ja on Elion Estonian Cup 8. etapilise rattasarja avavõistluseks ning juba järgmised sarivõistlused tulemas:
16.05.2009 Rõuge Rattamaraton
06.06.2009 Tallinna Rattamaraton, mis toimub Aegviidus
04.07.2009 Kalevipoja Rattamaraton, mis toimub Jõgeval
25.07.2009 Elva Rattamaraton
01.08.2009 Otepää Rattamaraton
16.08.2009 Rakke Rattamaraton
12.09.2009 Jõulumäe Rattamaraton, mis toimub Pärnumaal
Kui tänase päeva jooksul leidub viis huvilist kogu sarjas osalemiseks, paneme välja ka JCI Spordiklubi meeskonna. Anna kiirelt märku sibul7@hotmail.com Samalt e-maili aadressilt täpsem info.
Ootan kõiki rattahuvilisi kevadisse Viljandisse!
Kohtume Stardikoridoris :)
neljapäev, 12. märts 2009
JCI Spordisõber: Jüri Paltser
Asukoht: Tallinn
Koda: JCI GO Koda
Sportlikud hobid: mägiratas, suusatamine, jooksmine, seiklussport, golf, korvpall
Kordaminekud: mitmekordne Harju rajooni meister korvpallis, xDream B-rada 4 hooaega kokkuvõttes esimese 50 sees.
Eesmärgid: Tartu Rattamaraton 89km
Spordiüritused, millest plaanin osa võtta:Pühajärve järvejooks, Tartu Rattamaraton
Koda: JCI GO Koda
Sportlikud hobid: mägiratas, suusatamine, jooksmine, seiklussport, golf, korvpall
Kordaminekud: mitmekordne Harju rajooni meister korvpallis, xDream B-rada 4 hooaega kokkuvõttes esimese 50 sees.
Eesmärgid: Tartu Rattamaraton 89km
Spordiüritused, millest plaanin osa võtta:Pühajärve järvejooks, Tartu Rattamaraton
teisipäev, 3. märts 2009
JCI Spordisõber: Pille Muni
Asukoht: Tallinn
Koda: JCI Tallinn
Sportlikud hobid: rulluisutamine, mägiratas, suusatamine, ujumine, jooksmine, seiklussport
Kordaminekud: Tartu Maratoni 31 km läbimine, Tartu Rattamaratoni 89 km läbimine;)
Eesmärgid: Berliini 36. Maraton 20 september
Spordiüritused, millest plaanin osa võtta:Berliini Maraton, Swedbanga jooksud, Swedbank X-dream, Viljandi 1 mai järvejooks, Elion Cup, Stamina rull, SEB 27. jooksumaraton, Scoutsrännak
laupäev, 14. veebruar 2009
JCI Spordiklubi tegi ühisspinningu
JCI Spordiklubi liikmed tegid teisipäeval 10. veebruaril esimese ühistreeningu. Koos külastati sporiklubi MyFitness ja prooviti ära uudne värvimuusikaga spinning. 30 minutit spinningut jäi siiski tugevatele JCI spordisõpradele väheseks.
Nii suunduti edasi jõusaali ja jooksulintidele jätkutreeningut tegema. Treeningõhtut oli nautimas 16 kodalast ning nii mõnigi oli arvamusel, et selliseid ühiskülastusi võiks teisigi olla :) Siinkohal genereerigem ideid, kus ja mida võiks järgmisena külastada;)
kolmapäev, 4. veebruar 2009
JCI Spordiklubi tegevuste kohta lisainfo?
JCI Spordiklubil on:
- ajaveeb: http://www.jci.ee/estonia/jcispordiklubi
- pildipank: http://nagi.ee/photos/JCISpordiklubi
- koduleht: http://www.jci.ee/estonia/jcispordiklubi (täiendamisel)
- Pille Muni – JCI Spordiklubi direktor 2009, e-mail: pille.muni@gmail.com
- Ott Pärna – JCI Spordiklubi heade ideedega varustaja
- Melvin Sinirand – suusatamise ja rattasõit
- Jüri Paltser - ujumine
- Kristi Sibul- uisutamine
- Märt Rohtla- ergomeeter, seiklussport ja peod ;)
- Jaanika Kaiv - jooks
Tellimine:
Postitused (Atom)