Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean ma alustama sellest, et saabus ettepanek spordiklubi direktorilt osa võtta amatöör-sportlikust rattamatkast, mis pidi päädima ohtra suitsulestade vitsutamise ja kõva leiliviskamisega. Tour de France ja Õlletoobri ristsugutis tundus olevat just see üritus, mis selle aasta treeningkalendrisse sobiks. Pille kirjelduse kohaselt „läks eelmisel aastal kohe parajaks andmiseks ja kogu matk on üsna konkreetne uhamine“. Sobib!
Kuvatud on postitused sildiga matkamine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga matkamine. Kuva kõik postitused
pühapäev, 5. september 2010
laupäev, 8. mai 2010
Jalutuskäik Norra moodi - 7 mäe matk Bergenis
Kuidas tundub kõndida ühel päeval ca 35 kilomeetrit, vallutades seitsme mäe tipud, kõrgeim neist 640m? Ja seda kõike kesed Bergeni linnas.Just selline jalutuskäik 7 fjells tur toimub tuhandete osavõtjatega Norras, Bergenis iga aasta, sel aastal 31. mail. Olles ühe korra selle läbi teinud, võin kõigile soovitada - piisavalt väljakutse nii neile, kes eriti palju igapäevaselt ei liigu, aga ka neile, kes on
tegijad sportlased. Vaja on hulganisti tahtejõudu, häid jalanõusid ja veidi vett ja energiabatoonikesi.Eelmine aasta tegin selle matka esimest korda ära, olles enne "treeninud" vaid kuu aega iga päev tööle ja koju jalutamisega (ca 10 km päevas), maa kõndisin ära 13,5 tunniga ja kuigi juba poole pealt hakkasinkahtlema oma otsuse mõttekuses, siis lõpus oli super hea tunne. Nii hea, et see aasta olen taas Bergeni poole suundumas.
Retk algab hommikul 6 paiku (ja pannakse kuskil keskööl lukku), iga mäe tipu peal tehakse auk kaardikesele ja lõpus antakse diplom ja kena särk. Osalemine on alates 200 NOKist, aga kes ei taha maksta, võivad ka niisama ju läbi teha retke. Iga aasta on osalejate arv suurenenud, eelmine aasta oli üle 7 000 inimese, sh umbes pooled tegid siiski 4 mäge (võib valida ka lühema distantsi). Enamasti on osalejateks siiski Bergeni linnaelanikud või teised norrakad, väliskülalisi üsna vähe. Kõige kiiremini on matka teinud üks norrakas 3,5 h-ga.
Aimu saamiseks võite lugeda minu blogist eelmise aasta 7 mäe matkast (inglise keeles). Kui soovite nõu või lisa küsida, siis andke märku!
Sportliku peatset suve!
Liisi Toom
JCI Tartu
neljapäev, 4. märts 2010
Traditsiooniline Scoutsrännak 1 aprillil Paldiskis.
Juba 1 aprillil leiab aset Scoutsrännak 2010, millest on osa võtnud juba kolm aastat ka JCI-kad.Tegu on 30 km jalgsirännakuga, mille teeb eriliseks 15kg seljakott. Ärge muretsege kõik meist on ellu jäänud;);) Need kellel hirm peale tuli siis infoks, et lubatud on ka ilma kandamita.
Nagu öeldud on tegu lõbusa rännakuga, mille käigus võivad naerust ka kõhulihased haigeks jääda. 2008 aasta asjaosaliste muljed võid lugeda siit :) Eelmine aasta osales rännakul ka paar Rakvere koja liiget, kes on saanud sellest sedavõrd innustust ja lubanud tagasi tulla sellel aastal juba koos sõpradega. Nii, et tasub osaleda;))
Pääsukese tegemine 26 km ;)
Scoutsrännaku korraldab Scoutspataljon eesmärgiga tähistada Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva ja see toimub juba viiendat korda. Rännakust võtavad osa kõikide jõustruktuuride esindajad ning tsiviilisikud.
Paldiski poolsaarel SCOUTSRÄNNAK 2009
Osavõtt TASUTA!
Registreeruda saab kuni 29.03.2009 saates e-maili: pille.muni@gmail.com.
Rännaku juhendi leiad siit: http://www.scoutspataljon.ee/
P.S. Peale Scoutsrännakut on plaanis minna lõõgastuma Laulasmaa SPAsse.
Läheme naudime koos kaunist loodust ja täidame kopsud värske kevadise õhuga!
pühapäev, 13. september 2009
Tule Lahemaale rogainile!
Järgmisel pühapäeval (20.08) on Lahemaal tulemas vahva 8-tunnine üritus:
http://www.rogain.ee/uudised.php
http://www.rogain.ee/uudised.php
Seda võib võtta nii nagu ekstreemsporti st võistelda mõisa peale, aga igati tore on ka need 8 tundi lihtsalt metsas jalutada:)
Ametlikult viimane aeg registreeruda on homme - kiiret positiivset reageerimist!
Elen
Elen
teisipäev, 11. august 2009
Tere Hiiumaa- ehk rattamatk Hiiumaale
Kallid Rattamatkasõbrad,
juba 20 august stardime Hiiumaale;);) ja meid on esialgsete arvutuste kohaselt ca 20;)
Alljärgnevalt jagame veidi mõtteid, mis toimuma hakkab. Täiendame veel lähipäevil.
1. matkapäev
Praam randub Heltermaa sadamas. Võtame suuna Pühalepa kirikule
Pühalepa kirik - Hiiumaa vanim kirik, ehitatud 13. sajandil. Pühalepa kirik on ühelööviline, ehitatud gooti stiilis.
Kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit.
Jätkame suunas
Suuremõisa loss - härrastemaja on ehitatud aastail 1755 – 1760 krahvinna Ebba–Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhooneid valmisid 1772. aastal. Lossi väärtus on ehituse puhas barokk–rokokoo stiil. Enne matka kohustuslik kirjandus: Herman Sergo :)
„Randröövel“ – tegevus toimub Suuremõisa lossis.
Mõisaõuest välja sõites võtame suuna Kärdlale ehk otse üle Heltermaa - Käina maantee. Umbes 4,5 km pärast osutab viit Suursadamale.
juba 20 august stardime Hiiumaale;);) ja meid on esialgsete arvutuste kohaselt ca 20;)
Alljärgnevalt jagame veidi mõtteid, mis toimuma hakkab. Täiendame veel lähipäevil.
1. matkapäev
Praam randub Heltermaa sadamas. Võtame suuna Pühalepa kirikule
Pühalepa kirik - Hiiumaa vanim kirik, ehitatud 13. sajandil. Pühalepa kirik on ühelööviline, ehitatud gooti stiilis.
Kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit.
Jätkame suunas
Suuremõisa loss - härrastemaja on ehitatud aastail 1755 – 1760 krahvinna Ebba–Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhooneid valmisid 1772. aastal. Lossi väärtus on ehituse puhas barokk–rokokoo stiil. Enne matka kohustuslik kirjandus: Herman Sergo :)
„Randröövel“ – tegevus toimub Suuremõisa lossis.
Mõisaõuest välja sõites võtame suuna Kärdlale ehk otse üle Heltermaa - Käina maantee. Umbes 4,5 km pärast osutab viit Suursadamale. Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana (Serle Ham) 1593. a. Praegu on Suursadam tuntud laevaehitus-, laevaremondi-, kala- ja külalissadamana. Saab tutvuda kogu sadama territooriumi, paadiehituse ja laevaremondiga ning külastada ajalootuba.
Soovi korral võib käia ka lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt merre ulatub. Neemel on rannarootslaste eeskujul lapitud kivilabürint.
Kukka kivi (matkarajalt 3,5 km) - Hiiumaa suurim rändrahn (pikkus 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 m). Päritolult on see Ahvenamaa rabakivi, mille jättis siia taganev jää. Eestis suuruselt viies kivi.
Palasest Kärdlani ca 6 km
1. variant lõuna söömiseks Rannapaargu kohvik www.rannapaargu.ee mis asub Kärdla rannas ning kust avaneb kaunis vaade merele.
Kärdla linna suundume Ristimäele. Esialgu olnud Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.
Reigi kirik (Pihtla külas)
Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.
Edasi suundume Kõrgessaare mõisasüdamesse.
2. variant lõunat süüa on maakivist Viinaköögis. .
Edasi võtame suuna Kõpu poolsaarele. Paari km pärast jõuame Luidjale, kus asub kena liivarand. Võimalik teha ujumispaus. Luidjal läheb tee kaheks, valime vasakpoolse tee (otsem), järgmisel teelahkmel (asfalttee, metsateed ei lähe arvesse) keerame paremale – suund Kõpu poolsaarele.
Sihtpunkt Tooma talu –meie ööbimispaik:)
2. Matkapäev
Võtame suuna tagasi põhja, et minna lähemalt tutvuma Kõrgessaare ja Tahkuna piirkonnaga.
Reigi küla põhjatippu (Kootsaare poolsaarele) oma koduõuele ehitas Jaan Alliksoo lapsepõlvenostalgiast ajendatuna 31,4 meetri kõrguse Eiffeli torni vähendatud koopia.
Sõidame Koostaare poolsaare lõppu – Kootsaare ninna:)
Pöördume tagasi Reigi külla, suurelt teelt keerame vasakule (suund Kärdlale). Ca 1,2 km sõitu ja siis esimeselt ristuvalt teelt taas vasakule. Tulevad reas külad: Ogandi, Mangu, Kauste, Meelste ja jõuame Tahkuna tuletornini. See on laternaruumi ja rõduga valge kooniline metalltorn. Torni kõrgus on 43 m. Tuli on nähtav 12 meremiili. Tule kõrgus merepinnast 43 m
Tahkuna poolsaarel on ka veel Tahkuna kivilabürint.
Tahkuna militaarobjektid: Peeter Suure merekindluse patarei, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50
Sümbolite (IV-130/50) tähendus rannakaitsepatarei nimes:
IV – relvade arv patareis. Kokku oli Tahkuna rannakaitsepatareis nr. 26 neli suurtükki
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.
Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised: kahuriõu varjendiga (4 tükki), suur tulejuhtimistorn komandopunkriga, väike tulejuhtimistorn ja majutusvarjend.
Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht.
Tahkuna poolsaarel asub ka Hiiumaa militaarmuuseum.
Tahkuna poolsaar läbisõidetud pöördume tagasi Kõpu poolsaarele. Kõpu Tuletorni viida juures paremale pööramise järel tuleb valida vasakule, üles mäkke suunduv tee.
Kõpu tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Ronime torni otsa.
Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531.
Kõpu tuletorni jalamil asub kohvik, mis on avatud iga päev 10.00-21.00
Kõpu külas asuv pood on avatud teisipäevast laupäevani kella 10.00-17.00
Kalana külas asub Hüti klaasikoda, soovi korral saame külastada.
Ristna tuletorn – asub Kõpu poolsaare läänetipus Põhja-Ristna neeme lähedal (9 km kaugusel Kõpu tuletornist).
Tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele. Tuletorn monteeriti kokku 1874. aastal Pariisis valmistatud detailidest. 1915. aastal I maailmasõja käigus sai tuletorn vigastada ning 5 aastat hiljem tuletorn remonditi, mille käigus muudeti tunduvalt tema välimust.
Ristna tuletorni juures asub Baar Baron, avatud 10.00-19.00.
Ristnas asus ka rannapatarei BS-42 (IV-130/50) (aug. 1940 - 16. okt. 1941).
Rannapatarei BS-.... (III-130/50) Ristnas (1944 - 1955).
Väidetavalt on samas asunud ka Peeter Suure merekindluse patarei, aga see võib olla segiajamine Hirmuste patareiga. Ristnas asuvad ka kasarmud, mis olid kasutusel kuni 1993. aastani.
Põhja-Ristna ninas asub Surfiparadiis. Vaba kava päikeseloojanguni.
Päikeseloojangu vaatamine Lõuna-Ristna ninas.
3. Matkapäev
Võtame suuna itta.
Viitasoo – Nõmme – Mardihansu – Jõesuu. Peale
Käina lahe kaldale, jääb Orjaku linnuvaatlustorn.
Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda Orjaku loodusrajale (pikkus 1,5 km). Siin pesitseb koos metsalinnustikuga peaaegu sada linnuliiki, läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat uju- ja sukelparti. Huvitavamateks pesitsejateks on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas.
Edasi sõites on paremal Orjaku sadam. Edasi sõites endise mõisa hooned, park ja Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja. Eksponaadid annavad ülevaate ajaloost, etnograafiast, tööstusest, loodusest – kõigest, mis on seotud Hiiumaa ja hiidlastega.
Edasi mööda kruusateed üles mäkke ja pöörata paremale – Sääretirbile. Mööda Sääremäge jõuame Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on nimetatud mitmeti: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp See on umbes kahe kilomeetri pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tirbilt tagasi tulles pöörake paremale, kus peagi suunab viit teid Kassari kabeli ja surnuaia poole. Tee peale peaks jääma ka Vetsi Tall – hea koht lõunapausiks.
Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abikirik on armsalt romantilise ilmega ehitis. Kui jõuame Kklastame vana villavabrikut Hiiu Vill, mis on nagu töötav muuseum.
Käinast hoiame suuna Heltermaa suunas. Kui aega ja tahtmist on võime pärast Suuremõisat pöörata Sarvele. Nautida saab kaunist loodust ja Sarve loopealseid. Kaevatsi laiule saab minna jala, läbi vee:)
Suundume Heltermaa sadamasse, praamisõit mandrile.
Täiendame jooksvalt;)
Pille& Kaie
Soovi korral võib käia ka lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt merre ulatub. Neemel on rannarootslaste eeskujul lapitud kivilabürint.
Kukka kivi (matkarajalt 3,5 km) - Hiiumaa suurim rändrahn (pikkus 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 m). Päritolult on see Ahvenamaa rabakivi, mille jättis siia taganev jää. Eestis suuruselt viies kivi.
Palasest Kärdlani ca 6 km
1. variant lõuna söömiseks Rannapaargu kohvik www.rannapaargu.ee mis asub Kärdla rannas ning kust avaneb kaunis vaade merele.
Kärdla linna suundume Ristimäele. Esialgu olnud Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.
Reigi kirik (Pihtla külas)
Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.
Edasi suundume Kõrgessaare mõisasüdamesse.
2. variant lõunat süüa on maakivist Viinaköögis. .
Edasi võtame suuna Kõpu poolsaarele. Paari km pärast jõuame Luidjale, kus asub kena liivarand. Võimalik teha ujumispaus. Luidjal läheb tee kaheks, valime vasakpoolse tee (otsem), järgmisel teelahkmel (asfalttee, metsateed ei lähe arvesse) keerame paremale – suund Kõpu poolsaarele.
Sihtpunkt Tooma talu –meie ööbimispaik:)
2. Matkapäev
Võtame suuna tagasi põhja, et minna lähemalt tutvuma Kõrgessaare ja Tahkuna piirkonnaga.
Reigi küla põhjatippu (Kootsaare poolsaarele) oma koduõuele ehitas Jaan Alliksoo lapsepõlvenostalgiast ajendatuna 31,4 meetri kõrguse Eiffeli torni vähendatud koopia.
Sõidame Koostaare poolsaare lõppu – Kootsaare ninna:)
Pöördume tagasi Reigi külla, suurelt teelt keerame vasakule (suund Kärdlale). Ca 1,2 km sõitu ja siis esimeselt ristuvalt teelt taas vasakule. Tulevad reas külad: Ogandi, Mangu, Kauste, Meelste ja jõuame Tahkuna tuletornini. See on laternaruumi ja rõduga valge kooniline metalltorn. Torni kõrgus on 43 m. Tuli on nähtav 12 meremiili. Tule kõrgus merepinnast 43 m
Tahkuna poolsaarel on ka veel Tahkuna kivilabürint.
Tahkuna militaarobjektid: Peeter Suure merekindluse patarei, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50
Sümbolite (IV-130/50) tähendus rannakaitsepatarei nimes:
IV – relvade arv patareis. Kokku oli Tahkuna rannakaitsepatareis nr. 26 neli suurtükki
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.
Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised: kahuriõu varjendiga (4 tükki), suur tulejuhtimistorn komandopunkriga, väike tulejuhtimistorn ja majutusvarjend.
Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht.
Tahkuna poolsaarel asub ka Hiiumaa militaarmuuseum.
Tahkuna poolsaar läbisõidetud pöördume tagasi Kõpu poolsaarele. Kõpu Tuletorni viida juures paremale pööramise järel tuleb valida vasakule, üles mäkke suunduv tee.
Kõpu tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Ronime torni otsa.
Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531.
Kõpu tuletorni jalamil asub kohvik, mis on avatud iga päev 10.00-21.00
Kõpu külas asuv pood on avatud teisipäevast laupäevani kella 10.00-17.00
Kalana külas asub Hüti klaasikoda, soovi korral saame külastada.
Ristna tuletorn – asub Kõpu poolsaare läänetipus Põhja-Ristna neeme lähedal (9 km kaugusel Kõpu tuletornist).
Tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele. Tuletorn monteeriti kokku 1874. aastal Pariisis valmistatud detailidest. 1915. aastal I maailmasõja käigus sai tuletorn vigastada ning 5 aastat hiljem tuletorn remonditi, mille käigus muudeti tunduvalt tema välimust.
Ristna tuletorni juures asub Baar Baron, avatud 10.00-19.00.
Ristnas asus ka rannapatarei BS-42 (IV-130/50) (aug. 1940 - 16. okt. 1941).
Rannapatarei BS-.... (III-130/50) Ristnas (1944 - 1955).
Väidetavalt on samas asunud ka Peeter Suure merekindluse patarei, aga see võib olla segiajamine Hirmuste patareiga. Ristnas asuvad ka kasarmud, mis olid kasutusel kuni 1993. aastani.
Põhja-Ristna ninas asub Surfiparadiis. Vaba kava päikeseloojanguni.
Päikeseloojangu vaatamine Lõuna-Ristna ninas.
3. Matkapäev
Võtame suuna itta.
Viitasoo – Nõmme – Mardihansu – Jõesuu. Peale
Käina lahe kaldale, jääb Orjaku linnuvaatlustorn.
Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda Orjaku loodusrajale (pikkus 1,5 km). Siin pesitseb koos metsalinnustikuga peaaegu sada linnuliiki, läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat uju- ja sukelparti. Huvitavamateks pesitsejateks on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas.
Edasi sõites on paremal Orjaku sadam. Edasi sõites endise mõisa hooned, park ja Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja. Eksponaadid annavad ülevaate ajaloost, etnograafiast, tööstusest, loodusest – kõigest, mis on seotud Hiiumaa ja hiidlastega.
Edasi mööda kruusateed üles mäkke ja pöörata paremale – Sääretirbile. Mööda Sääremäge jõuame Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on nimetatud mitmeti: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp See on umbes kahe kilomeetri pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tirbilt tagasi tulles pöörake paremale, kus peagi suunab viit teid Kassari kabeli ja surnuaia poole. Tee peale peaks jääma ka Vetsi Tall – hea koht lõunapausiks.
Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abikirik on armsalt romantilise ilmega ehitis. Kui jõuame Kklastame vana villavabrikut Hiiu Vill, mis on nagu töötav muuseum.
Käinast hoiame suuna Heltermaa suunas. Kui aega ja tahtmist on võime pärast Suuremõisat pöörata Sarvele. Nautida saab kaunist loodust ja Sarve loopealseid. Kaevatsi laiule saab minna jala, läbi vee:)
Suundume Heltermaa sadamasse, praamisõit mandrile.
Täiendame jooksvalt;)
Pille& Kaie
neljapäev, 6. august 2009
Loodusmatk juba sel nädalavahetusel
See toimub siiski! Kutsume Sind traditsioonilisele JCI kanuu- ja rabamatkale!
Päeval toimub kombineeritult kanuu- ja rabamatk ning õhtul tuleb meile külla Enn Kaup ja saab sauna.
Osavõtutasu oleneb paketist:
a) kogu üritus = 400 kr + majutus 100 kr (oma telgis magamine on tasuta!).
Maksumus lastele vanuses kuni 12 aastat = 200 kr.
Paketis on kanuu- ja rabamatk, õhtune programm, söögid.
b) ainult kanuutamine / rabamatk 300 kr
Maksumus lastele vanuses kuni 12 aastat = 125 kr.
c) ainult õhtune programm (sisaldab lõbustusi, sauna, õhtu- ja hommikusööki) = 200 kr
Palun kanna osavõtutasu: Katrin Kaerama, a/a 10010386324011. Selgitusse märgi „Loodusmatk” + osaleja nimi / nimed
Kogu matka teeb meiega kaasa mitmeid kordi Antarktikas käinud Geoloogia Instituudi vanemteadur Enn Kaup. Pikemaid lugusid Arktikast, Antarktikas ja Ennu reisidest saab kuulda õhtul mõnusas vestlusringis.
Paar Ennust ilmunud artiklit:
http://www.kodutohter.ee/arhiiv/200608/main1.html
http://www.teadus.ee/?p=538
http://www.epl.ee/artikkel/321321
Palun kanuumatkale tulijatel koguneda Rabav matkaküla hoovi hiljemalt 11.30ks. Ja neil, kes tulevad kohale vaid õhtuks, palume olla platsis kella 18.00 paiku.
Päeval toimub kombineeritult kanuu- ja rabamatk ning õhtul tuleb meile külla Enn Kaup ja saab sauna.
Osavõtutasu oleneb paketist:
a) kogu üritus = 400 kr + majutus 100 kr (oma telgis magamine on tasuta!).
Maksumus lastele vanuses kuni 12 aastat = 200 kr.
Paketis on kanuu- ja rabamatk, õhtune programm, söögid.
b) ainult kanuutamine / rabamatk 300 kr
Maksumus lastele vanuses kuni 12 aastat = 125 kr.
c) ainult õhtune programm (sisaldab lõbustusi, sauna, õhtu- ja hommikusööki) = 200 kr
Palun kanna osavõtutasu: Katrin Kaerama, a/a 10010386324011. Selgitusse märgi „Loodusmatk” + osaleja nimi / nimed
Kogu matka teeb meiega kaasa mitmeid kordi Antarktikas käinud Geoloogia Instituudi vanemteadur Enn Kaup. Pikemaid lugusid Arktikast, Antarktikas ja Ennu reisidest saab kuulda õhtul mõnusas vestlusringis.
Paar Ennust ilmunud artiklit:
http://www.kodutohter.ee/arhiiv/200608/main1.html
http://www.teadus.ee/?p=538
http://www.epl.ee/artikkel/321321
Palun kanuumatkale tulijatel koguneda Rabav matkaküla hoovi hiljemalt 11.30ks. Ja neil, kes tulevad kohale vaid õhtuks, palume olla platsis kella 18.00 paiku.
pühapäev, 15. märts 2009
Lahe jalgsimatk looduses- Scoutsrännak;)
26 märtsil algusega kl 9.00 toimub Paldiski poolsaarel SCOUTSRÄNNAK 2009
Juba kaks aastat on JCI liikmed osalenud 30 km jalgsirännakul, mis läbitakse 15kg seljakotiga, siiski lubatud on ka ilma kandamita. Tegu on lõbusa rännakuga, mille käigus võivad naerust ka kõhulihased haigeks jääda :) Loe eelmise aasta muljeid SIIT
Rännaku pikkus on 30 km ja läbimise aeg ca 6 tundi.Scoutsrännaku korraldab Scoutspataljon eesmärgiga tähistada Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva ja see toimub juba viiendat korda. Rännakust võtavad osa kõikide jõustruktuuride esindajad ning tsiviilisikud.
26 märtsil algusega kl 9.00 toimub Paldiski poolsaarel SCOUTSRÄNNAK 2009
Osavõtt TASUTA!
Registreeruda saab kuni 24.03.2009 saates e-maili: pille.muni@gmail.com.
Rännaku juhendi leiad siit: http://www.scoutspataljon.ee/
P.S. Peale Scoutsrännakut on plaanis minna lõõgastuma Laulasmaa SPAsse.
Läheme naudime koos kaunist loodust ja täidame kopsud värske kevadise õhuga ;=
pühapäev, 1. märts 2009
JCI Spordiklubi rahvusvahelised talipäevad
Tere spordisõbrad!
Eilne rabamatk, õigemini 5,6 km kakerdamine Kakerdajate rabas on endiselt kontides. Kakerdasid Triin, Merike, Pille, Jaanika, Kristi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid kuidas see rabapisik üleüldse spordiklubi ridadesse sattus...
Nimelt eelmisel nädalalõpul Riisa rabas Soomaal algasid JCI Spordiklubi rahvusvahelised talvepäevad 2 tiimi jaoks laudteed mööda matkamisega. Esindatud riigid olid Eesti ja Itaalia. Mitmed meist panid aeg-ajalt metsa/ puusse/ rappa, aga üldiselt liiguti kenasti kuhu teamleader näitas. Ärevamad hetked olid ürdiliköör, pirukad, supp ja ei saa üle ega ümber JCI Estonia bobitiimi sünnist, kellega nüüd Vancouver 2010 olümpiamängudeks valmistutakse (vt juuresolev paraadfoto, ps vormikombesd juba õmmeldakse ja kiivrid on sponsorlogode kleepimises. Puudu veel ainult kelk!).
Peale ergutavat rabaretke olid sportlased valmis rinda pistma uue ja põneva spordialaga - siseorienteerumine. Kulges see ülevas meeleolus, vastavalt Jüri ja Pille poolt etteantud plaanile, ilma kehavigastusteta. Kõpu kooli spordihall sai risti rästi läbi tormatud. Võistluste ametlikku protokolli ma kahjuks ei mäleta. Ise olin tiimis mis saavutas auhinnalise 3. koha ;) Siseorienteerumise alla ja peale mängisime kossu, võrku, tõstmist.
Sportlaste jaoks vast kõige raskem jõuproov oli loengu "Kuidas mitte teha koolitust :)" ajal paigalpüsimine. Õnneks suutsid koolitajad Merle ja Tanel auditooriumi tähelepanu ohjes hoida ja ka see kadalip läbiti võidukalt.
Avapäeva võttis traditsiooniiselt kokku saunas käik, tants ja trall. Teisel päeval jätkus energiat Kõpu mõisa ajaloo ja tänapäevaste toimetustega tutvumiseks..
PS. Talipäevi dokumenteerisid agaralt päevapiltnikud Kaspar L ja Andres A. Küsige neilt pildipanga võti. Kindlasti annavad!
Sportimiseni,
Triin A
Tellimine:
Postitused (Atom)