juba 20 august stardime Hiiumaale;);) ja meid on esialgsete arvutuste kohaselt ca 20;)
Alljärgnevalt jagame veidi mõtteid, mis toimuma hakkab. Täiendame veel lähipäevil.
1. matkapäev
Praam randub Heltermaa sadamas. Võtame suuna Pühalepa kirikule
Pühalepa kirik - Hiiumaa vanim kirik, ehitatud 13. sajandil. Pühalepa kirik on ühelööviline, ehitatud gooti stiilis.
Kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit.
Jätkame suunas
Suuremõisa loss - härrastemaja on ehitatud aastail 1755 – 1760 krahvinna Ebba–Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhooneid valmisid 1772. aastal. Lossi väärtus on ehituse puhas barokk–rokokoo stiil. Enne matka kohustuslik kirjandus: Herman Sergo :)
„Randröövel“ – tegevus toimub Suuremõisa lossis.
Mõisaõuest välja sõites võtame suuna Kärdlale ehk otse üle Heltermaa - Käina maantee. Umbes 4,5 km pärast osutab viit Suursadamale. Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana (Serle Ham) 1593. a. Praegu on Suursadam tuntud laevaehitus-, laevaremondi-, kala- ja külalissadamana. Saab tutvuda kogu sadama territooriumi, paadiehituse ja laevaremondiga ning külastada ajalootuba.
Soovi korral võib käia ka lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt merre ulatub. Neemel on rannarootslaste eeskujul lapitud kivilabürint.
Kukka kivi (matkarajalt 3,5 km) - Hiiumaa suurim rändrahn (pikkus 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 m). Päritolult on see Ahvenamaa rabakivi, mille jättis siia taganev jää. Eestis suuruselt viies kivi.
Palasest Kärdlani ca 6 km
1. variant lõuna söömiseks Rannapaargu kohvik www.rannapaargu.ee mis asub Kärdla rannas ning kust avaneb kaunis vaade merele.
Kärdla linna suundume Ristimäele. Esialgu olnud Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.
Reigi kirik (Pihtla külas)
Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.
Edasi suundume Kõrgessaare mõisasüdamesse.
2. variant lõunat süüa on maakivist Viinaköögis. .
Edasi võtame suuna Kõpu poolsaarele. Paari km pärast jõuame Luidjale, kus asub kena liivarand. Võimalik teha ujumispaus. Luidjal läheb tee kaheks, valime vasakpoolse tee (otsem), järgmisel teelahkmel (asfalttee, metsateed ei lähe arvesse) keerame paremale – suund Kõpu poolsaarele.
Sihtpunkt Tooma talu –meie ööbimispaik:)
2. Matkapäev
Võtame suuna tagasi põhja, et minna lähemalt tutvuma Kõrgessaare ja Tahkuna piirkonnaga.
Reigi küla põhjatippu (Kootsaare poolsaarele) oma koduõuele ehitas Jaan Alliksoo lapsepõlvenostalgiast ajendatuna 31,4 meetri kõrguse Eiffeli torni vähendatud koopia.
Sõidame Koostaare poolsaare lõppu – Kootsaare ninna:)
Pöördume tagasi Reigi külla, suurelt teelt keerame vasakule (suund Kärdlale). Ca 1,2 km sõitu ja siis esimeselt ristuvalt teelt taas vasakule. Tulevad reas külad: Ogandi, Mangu, Kauste, Meelste ja jõuame Tahkuna tuletornini. See on laternaruumi ja rõduga valge kooniline metalltorn. Torni kõrgus on 43 m. Tuli on nähtav 12 meremiili. Tule kõrgus merepinnast 43 m
Tahkuna poolsaarel on ka veel Tahkuna kivilabürint.
Tahkuna militaarobjektid: Peeter Suure merekindluse patarei, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50
Sümbolite (IV-130/50) tähendus rannakaitsepatarei nimes:
IV – relvade arv patareis. Kokku oli Tahkuna rannakaitsepatareis nr. 26 neli suurtükki
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.
Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised: kahuriõu varjendiga (4 tükki), suur tulejuhtimistorn komandopunkriga, väike tulejuhtimistorn ja majutusvarjend.
Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht.
Tahkuna poolsaarel asub ka Hiiumaa militaarmuuseum.
Tahkuna poolsaar läbisõidetud pöördume tagasi Kõpu poolsaarele. Kõpu Tuletorni viida juures paremale pööramise järel tuleb valida vasakule, üles mäkke suunduv tee.
Kõpu tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Ronime torni otsa.
Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531.
Kõpu tuletorni jalamil asub kohvik, mis on avatud iga päev 10.00-21.00
Kõpu külas asuv pood on avatud teisipäevast laupäevani kella 10.00-17.00
Kalana külas asub Hüti klaasikoda, soovi korral saame külastada.
Ristna tuletorn – asub Kõpu poolsaare läänetipus Põhja-Ristna neeme lähedal (9 km kaugusel Kõpu tuletornist).
Tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele. Tuletorn monteeriti kokku 1874. aastal Pariisis valmistatud detailidest. 1915. aastal I maailmasõja käigus sai tuletorn vigastada ning 5 aastat hiljem tuletorn remonditi, mille käigus muudeti tunduvalt tema välimust.
Ristna tuletorni juures asub Baar Baron, avatud 10.00-19.00.
Ristnas asus ka rannapatarei BS-42 (IV-130/50) (aug. 1940 - 16. okt. 1941).
Rannapatarei BS-.... (III-130/50) Ristnas (1944 - 1955).
Väidetavalt on samas asunud ka Peeter Suure merekindluse patarei, aga see võib olla segiajamine Hirmuste patareiga. Ristnas asuvad ka kasarmud, mis olid kasutusel kuni 1993. aastani.
Põhja-Ristna ninas asub Surfiparadiis. Vaba kava päikeseloojanguni.
Päikeseloojangu vaatamine Lõuna-Ristna ninas.
3. Matkapäev
Võtame suuna itta.
Viitasoo – Nõmme – Mardihansu – Jõesuu. Peale
Käina lahe kaldale, jääb Orjaku linnuvaatlustorn.
Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda Orjaku loodusrajale (pikkus 1,5 km). Siin pesitseb koos metsalinnustikuga peaaegu sada linnuliiki, läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat uju- ja sukelparti. Huvitavamateks pesitsejateks on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas.
Edasi sõites on paremal Orjaku sadam. Edasi sõites endise mõisa hooned, park ja Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja. Eksponaadid annavad ülevaate ajaloost, etnograafiast, tööstusest, loodusest – kõigest, mis on seotud Hiiumaa ja hiidlastega.
Edasi mööda kruusateed üles mäkke ja pöörata paremale – Sääretirbile. Mööda Sääremäge jõuame Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on nimetatud mitmeti: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp See on umbes kahe kilomeetri pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tirbilt tagasi tulles pöörake paremale, kus peagi suunab viit teid Kassari kabeli ja surnuaia poole. Tee peale peaks jääma ka Vetsi Tall – hea koht lõunapausiks.
Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abikirik on armsalt romantilise ilmega ehitis. Kui jõuame Kklastame vana villavabrikut Hiiu Vill, mis on nagu töötav muuseum.
Käinast hoiame suuna Heltermaa suunas. Kui aega ja tahtmist on võime pärast Suuremõisat pöörata Sarvele. Nautida saab kaunist loodust ja Sarve loopealseid. Kaevatsi laiule saab minna jala, läbi vee:)
Suundume Heltermaa sadamasse, praamisõit mandrile.
Täiendame jooksvalt;)
Pille& Kaie
Soovi korral võib käia ka lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt merre ulatub. Neemel on rannarootslaste eeskujul lapitud kivilabürint.
Kukka kivi (matkarajalt 3,5 km) - Hiiumaa suurim rändrahn (pikkus 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 m). Päritolult on see Ahvenamaa rabakivi, mille jättis siia taganev jää. Eestis suuruselt viies kivi.
Palasest Kärdlani ca 6 km
1. variant lõuna söömiseks Rannapaargu kohvik www.rannapaargu.ee mis asub Kärdla rannas ning kust avaneb kaunis vaade merele.
Kärdla linna suundume Ristimäele. Esialgu olnud Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.
Reigi kirik (Pihtla külas)
Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal.
Edasi suundume Kõrgessaare mõisasüdamesse.
2. variant lõunat süüa on maakivist Viinaköögis. .
Edasi võtame suuna Kõpu poolsaarele. Paari km pärast jõuame Luidjale, kus asub kena liivarand. Võimalik teha ujumispaus. Luidjal läheb tee kaheks, valime vasakpoolse tee (otsem), järgmisel teelahkmel (asfalttee, metsateed ei lähe arvesse) keerame paremale – suund Kõpu poolsaarele.
Sihtpunkt Tooma talu –meie ööbimispaik:)
2. Matkapäev
Võtame suuna tagasi põhja, et minna lähemalt tutvuma Kõrgessaare ja Tahkuna piirkonnaga.
Reigi küla põhjatippu (Kootsaare poolsaarele) oma koduõuele ehitas Jaan Alliksoo lapsepõlvenostalgiast ajendatuna 31,4 meetri kõrguse Eiffeli torni vähendatud koopia.
Sõidame Koostaare poolsaare lõppu – Kootsaare ninna:)
Pöördume tagasi Reigi külla, suurelt teelt keerame vasakule (suund Kärdlale). Ca 1,2 km sõitu ja siis esimeselt ristuvalt teelt taas vasakule. Tulevad reas külad: Ogandi, Mangu, Kauste, Meelste ja jõuame Tahkuna tuletornini. See on laternaruumi ja rõduga valge kooniline metalltorn. Torni kõrgus on 43 m. Tuli on nähtav 12 meremiili. Tule kõrgus merepinnast 43 m
Tahkuna poolsaarel on ka veel Tahkuna kivilabürint.
Tahkuna militaarobjektid: Peeter Suure merekindluse patarei, Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50
Sümbolite (IV-130/50) tähendus rannakaitsepatarei nimes:
IV – relvade arv patareis. Kokku oli Tahkuna rannakaitsepatareis nr. 26 neli suurtükki
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites
Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.
Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised: kahuriõu varjendiga (4 tükki), suur tulejuhtimistorn komandopunkriga, väike tulejuhtimistorn ja majutusvarjend.
Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht.
Tahkuna poolsaarel asub ka Hiiumaa militaarmuuseum.
Tahkuna poolsaar läbisõidetud pöördume tagasi Kõpu poolsaarele. Kõpu Tuletorni viida juures paremale pööramise järel tuleb valida vasakule, üles mäkke suunduv tee.
Kõpu tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Ronime torni otsa.
Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531.
Kõpu tuletorni jalamil asub kohvik, mis on avatud iga päev 10.00-21.00
Kõpu külas asuv pood on avatud teisipäevast laupäevani kella 10.00-17.00
Kalana külas asub Hüti klaasikoda, soovi korral saame külastada.
Ristna tuletorn – asub Kõpu poolsaare läänetipus Põhja-Ristna neeme lähedal (9 km kaugusel Kõpu tuletornist).
Tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele. Tuletorn monteeriti kokku 1874. aastal Pariisis valmistatud detailidest. 1915. aastal I maailmasõja käigus sai tuletorn vigastada ning 5 aastat hiljem tuletorn remonditi, mille käigus muudeti tunduvalt tema välimust.
Ristna tuletorni juures asub Baar Baron, avatud 10.00-19.00.
Ristnas asus ka rannapatarei BS-42 (IV-130/50) (aug. 1940 - 16. okt. 1941).
Rannapatarei BS-.... (III-130/50) Ristnas (1944 - 1955).
Väidetavalt on samas asunud ka Peeter Suure merekindluse patarei, aga see võib olla segiajamine Hirmuste patareiga. Ristnas asuvad ka kasarmud, mis olid kasutusel kuni 1993. aastani.
Põhja-Ristna ninas asub Surfiparadiis. Vaba kava päikeseloojanguni.
Päikeseloojangu vaatamine Lõuna-Ristna ninas.
3. Matkapäev
Võtame suuna itta.
Viitasoo – Nõmme – Mardihansu – Jõesuu. Peale
Käina lahe kaldale, jääb Orjaku linnuvaatlustorn.
Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda Orjaku loodusrajale (pikkus 1,5 km). Siin pesitseb koos metsalinnustikuga peaaegu sada linnuliiki, läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat uju- ja sukelparti. Huvitavamateks pesitsejateks on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas.
Edasi sõites on paremal Orjaku sadam. Edasi sõites endise mõisa hooned, park ja Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja. Eksponaadid annavad ülevaate ajaloost, etnograafiast, tööstusest, loodusest – kõigest, mis on seotud Hiiumaa ja hiidlastega.
Edasi mööda kruusateed üles mäkke ja pöörata paremale – Sääretirbile. Mööda Sääremäge jõuame Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on nimetatud mitmeti: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp See on umbes kahe kilomeetri pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tirbilt tagasi tulles pöörake paremale, kus peagi suunab viit teid Kassari kabeli ja surnuaia poole. Tee peale peaks jääma ka Vetsi Tall – hea koht lõunapausiks.
Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abikirik on armsalt romantilise ilmega ehitis. Kui jõuame Kklastame vana villavabrikut Hiiu Vill, mis on nagu töötav muuseum.
Käinast hoiame suuna Heltermaa suunas. Kui aega ja tahtmist on võime pärast Suuremõisat pöörata Sarvele. Nautida saab kaunist loodust ja Sarve loopealseid. Kaevatsi laiule saab minna jala, läbi vee:)
Suundume Heltermaa sadamasse, praamisõit mandrile.
Täiendame jooksvalt;)
Pille& Kaie
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar