Kamaluga kallistusi ja suure suuga kiidusõnu Pillele!! Tema oli see, kes umbes täpselt aasta tagasi tegi mulle selgeks, mis kõik siin maamuna peal võimalik on. Näiteks läbida maraton.Uskusin ma jee, et mina põline jooksu vihkaja kunagi midagi sellist jalge alla võtan. Aga mis teha, kui motivatsioon üle mõistuse käima hakkab ja argist mõtlemist blokeerib. Fakt on see, et tulin ca 2 tundi tagasi jooksmast. Oli pime, külm, vihmane ja omaette olemine. Ja kõigele lisaks nii hea olla, et kasvõi jäägi jooksma :) Oma kehas olemine tundus super mugav, pea oli klaar. Jooksin (loe: mõnnasin) naeratus suunurgas!
Enne tänast päeva - tegin jaanuaris 2009 vomax koormustesti -> asusin treeneri (Martin Mooses) juhtnööride järgi treenima -> sh õppisin ujuma -> hakkasin jooksmist armastama -> rulluisutasin suvi läbi sadu kilomeetreid, sh 3 maratoni, milledest viimase ja olulisima Berliinis 19. septembril ajaga 02:18:52.
Berliini maraton oli minu jaoks käesoleva aasta "naba". Pea kogu elu keerles selle ümber. Keerisesse said kaasa tõmmatud ka pereliikmed ning kolleegidki olid sunnitud kaasa elama ja ära kannatama. Üritus õnnestus 100%. Esimese poole maratonist hoidsin ennast tagasi, pulss <>190, möödusin paljudest ja viimase kilomeetri jaksasin kenasti spurtida. Võhma oleks veel jätkunud, aga jalad olid finishisse jõudes kutud.
Võib veel ära märkida, et maratonile eelnevatel päevadel salvestasin energiat isostar spordijoogi, pudru ja puuviljade abil. Võistluspäeval sõin spordiputru, vahetult enne starti energiabatooni ja teise energiabatooni krõbistasin maratoni keskel. Rajal oli kaasas isostar spordijook, kui see otsa lõppes tuli leppida korraldajate poolt pakutud veega. Banaani üritati ka pihku pista, aga polnud isu selle järele..alles peale finishit võtsin tänulikult vastu.
Ja oleks peaagu meelest läinud - kukkusin ikka ka. Trammirööbaste rägastik ja kehvad teeolud niitsid jalust. Õnneks olid kaitsmed õigete kohtade peal ja pääsesin kriimudeta. Ei jäänud ka kellelegi teisele otseselt jalgu. Kukkumisi tuli siin seal ikka ette. Minu oma oli tõenäoliselt üks valutumaid..
Alates tänasest - olen teel Stockholmi jooksu maratoni finishi poole. Jõuan sinna 5. juunil 2010 orienteeruvalt 05 tundi 59 minutit ja 59 sekundit peale starti.
Sportimiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar