Stockholmi maraton on Skandinaavia suuremaid maratone - 18 736 osavõtjat (kellest lõpetas ca 13 718). Kui sellele lisada mõnusad vaated linnale, nn. mõrvartõusud, hoogsalt kaasaelav publik, raja ääres rokkivad bändid, tantsivad sambatüdrukud, siis saab valemi ideaalseks maratoniks.
5000 inimest, kes rajal "kaotsi" läksid võib ilmselt kirjutada osalemisest loobujate ja rajal valitseva põrgukuumuse (keskmine 29C) arvele. Kuumus nõudis katkestajate näol ka eelmise aasta võitja, kes astus 30km peal kõrvale. Põhjuseks dehüdratsioon.
Teadjate väitel röövib selline kuumus lõppajast 5-15 minutit. Kuid võitjale Keeniast see ilmselt probleemiks polnud - võit tuli ajaga 2:15 ja teise koha omanik kaotas üle 7 minuti.
Stockholmi maratoni rada on kaks ringi - seega avaneb rahulikumas tempos jooksjatel võimalus end võrrelda ka võitja tempoga (kui võitja ringiga pähe teeb). Juuresoleval pildil olen ma umbes 23km kandis.
Ise pidin olude sunnil jooksma oma Stockholmi kolleegi Ulf Petterssoni nime all, kuna korraldajad kangekaelselt ei nõustunud numbrit minu nimele ümber registreerima. Seega õpetuseks teistele - registreeruge varakult! Stockholmi registreerimine sai täis novembri lõpus.
Maraton möödus üllatavalt kiirelt - esimene maraton minu jaoks ja aeg 3:21:35 on kuumust arvestades vägagi rahuldust pakkuv tulemus. Õnnestus joosta "negative split", mis tähendab seda, et teine pool oli marginaalselt kiirem. Veidi rohkem aimu tulemusest annab koht 784 (mehi lõpetas üle kümne tuhande).
Maratoni jaoks sai veidi ka trenni tehtud. jaanuarist saadik 611 km jooksmist (ilma võistluseta), ja 190km suusatamist (lisaks veel Tartu Maraton). Siinkohal suur tänu Martin Mooses'ele treeningplaanide, tagasiside ja maratoni läbimise ajakava eest. Tänu sellele sai end alguses tagasi hoitud. See säästetud energia kulus viimastel kilomeetritel marjaks ära. Samuti pakkus head emotsionaalset energiat pidev kaasjooksjatest möödumine (vt. graafikut allpool).
Omaette vaatepilt oli finishialas komberdavaid maratoonareid vaadata. Stockholmi maraton on kaks ringi - seega avaneb nendel jooksjatel, kes jooksevad kauem, kui 4:30, end võrrelda ka võitja tempoga (kui ta ringiga pähe teeb).aade, kuidas sajad inimesed treppidest käies kramplikult käsipuudest kinni hoiavad (kuna jalad ei kanna), kükitamist väldivad ning võimalikult palju asju käte toel teevad, tekitab tugeva meeskonnatunde umbes 14 000 inimesega :) Olümpiasangari tunde annab ka finish 1912 Stockholmi olümpiastaadionil.
Vastuseks väga levinud küsimusele: "Kas oli raske?". Maraton ongi maraton sellepärast, et ta on raske. Aga kui on raske õppustel, on kerge lahingus (maratoni puhul kahjuks see ei kehti). Seega üleskutse kõigile Berliini minejatele - jätkake usinalt harjutamist - 4 kuud on veel jäänud! Ehk õnnestub endal seal lõpuks oma nime all joostes ka ametlik isiklik tippmark teha :). "Alla-kolme-tunni-maraton" plaan tähendab ikka väga kiiret jooksu ja heade tingimuste kokku langemist.
Järgmist trenni oodates hoian oma jalgu võimalikult kõrgel, hõõrun neid jääga ja sõidan järgmised neli päeva ainult autoga. Treeneri käsk :)
Ise pidin olude sunnil jooksma oma Stockholmi kolleegi Ulf Petterssoni nime all, kuna korraldajad kangekaelselt ei nõustunud numbrit minu nimele ümber registreerima. Seega õpetuseks teistele - registreeruge varakult! Stockholmi registreerimine sai täis novembri lõpus.
Maraton möödus üllatavalt kiirelt - esimene maraton minu jaoks ja aeg 3:21:35 on kuumust arvestades vägagi rahuldust pakkuv tulemus. Õnnestus joosta "negative split", mis tähendab seda, et teine pool oli marginaalselt kiirem. Veidi rohkem aimu tulemusest annab koht 784 (mehi lõpetas üle kümne tuhande).
Maratoni jaoks sai veidi ka trenni tehtud. jaanuarist saadik 611 km jooksmist (ilma võistluseta), ja 190km suusatamist (lisaks veel Tartu Maraton). Siinkohal suur tänu Martin Mooses'ele treeningplaanide, tagasiside ja maratoni läbimise ajakava eest. Tänu sellele sai end alguses tagasi hoitud. See säästetud energia kulus viimastel kilomeetritel marjaks ära. Samuti pakkus head emotsionaalset energiat pidev kaasjooksjatest möödumine (vt. graafikut allpool).
Omaette vaatepilt oli finishialas komberdavaid maratoonareid vaadata. Stockholmi maraton on kaks ringi - seega avaneb nendel jooksjatel, kes jooksevad kauem, kui 4:30, end võrrelda ka võitja tempoga (kui ta ringiga pähe teeb).aade, kuidas sajad inimesed treppidest käies kramplikult käsipuudest kinni hoiavad (kuna jalad ei kanna), kükitamist väldivad ning võimalikult palju asju käte toel teevad, tekitab tugeva meeskonnatunde umbes 14 000 inimesega :) Olümpiasangari tunde annab ka finish 1912 Stockholmi olümpiastaadionil.
Vastuseks väga levinud küsimusele: "Kas oli raske?". Maraton ongi maraton sellepärast, et ta on raske. Aga kui on raske õppustel, on kerge lahingus (maratoni puhul kahjuks see ei kehti). Seega üleskutse kõigile Berliini minejatele - jätkake usinalt harjutamist - 4 kuud on veel jäänud! Ehk õnnestub endal seal lõpuks oma nime all joostes ka ametlik isiklik tippmark teha :). "Alla-kolme-tunni-maraton" plaan tähendab ikka väga kiiret jooksu ja heade tingimuste kokku langemist.
Järgmist trenni oodates hoian oma jalgu võimalikult kõrgel, hõõrun neid jääga ja sõidan järgmised neli päeva ainult autoga. Treeneri käsk :)
Details |
Bib no | 5020 |
Name | Ulf Pettersson |
Born | 60 |
Group | Män |
Team/Country | Järfälla OK |
Nb of previous races | |
Position | 784 |
Time | 3.21.35 |
Gross time | 3.22.52 |
Average pace | 4.46/km |
Distance | Total time | Lap time | Pace | Pos |
5 km | 0.24.32 | 24.32 | 4.54/km | 2112 |
10 km | 0.48.05 | 23.33 | 4.42/km | 1784 |
15 km | 1.12.17 | 24.11 | 4.50/km | 1645 |
20 km | 1.35.47 | 23.30 | 4.42/km | 1468 |
Half marathon | 1.41.01 | 5.14 | 4.45/km | 1447 |
25 km | 1.59.18 | 18.16 | 4.41/km | 1303 |
30 km | 2.23.07 | 23.49 | 4.45/km | 1172 |
35 km | 2.47.33 | 24.25 | 4.53/km | 1006 |
40 km | 3.11.14 | 23.41 | 4.44/km | 826 |
Finish | 3.21.35 | 10.20 | 4.42/km | 784 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar